Eesti Betooniühing
Pressiteade
15.06.2020
Asfaltteed lähevad betoonteedest 40% kallimaks maksma
Asfaltteed lähevad maksumaksjale betoonteedest 40% kallimaks maksma, kui arvestada maantee elukaare kõiki kulusid.
Sellisele järeldusele jõudis värske T-Konsult OÜ uuring „2 + 2 maantee asfalt- ja betoonkatendi konstruktsiooni hinnavõrdlus tee 40-aastase elukaare jooksul” (T-Konsult OÜ, Ain Kendra): http://www.betoonteed.ee/betoonteed-eestis/uuringud/
„Eesti on asunud kiirendatud korras välja ehitama kolme riigi põhimaanteed,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse liige Kalle Suitslepp. „Just need on maanteed, mis vajaksid palju suurema kandevõimega, pikaajalist, vastupidavat, keskkonnasäästlikumat ja ka odavamat betoonkatendit.”
Eesti Betooniühing pöördus tunnustatud teedeinsener Ain Kendra poole, saamaks lõpuks võrreldavaid andmeid – kui palju läheb Eesti oludes maksma betoontee ja kui palju asfalttee.
Uuringu põhijärelduseks on, et betoonkatendi kulud on 40% väiksemad kui asfaltkatendil, kui võrrelda võrreldavatel tingimustel 2 + 2 maantee katendi kogu elukaare kulusid (lisaks ehitamisele kõik hooldused, remondid, rekonstrueerimised).
Betoonkatendi hooldus- ja remondikulud on ligi neli korda väiksemad kui asfaltkatendil (vt Joonis 8).
„Praeguse olukorra ilmekaks näiteks on Tallinn-Tartu 2 + 2 maantee Vaida-Aruvalla lõigu I niidi rekonstrueerimine, mis hetkel käib,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „2008. aastal valminud maantee vajab juba 12 aastat hiljem rekonstrueerimist. Kui me oleksime selle maantee ehitanud betoonist, vajaks Vaida-Aruvalla maanteelõik rekonstrueerimist alles 2048. aastal,” täiendas Vainola.
Toomas Vainola sõnul võimaldab betoonteede tehnoloogia rakendamine riigimehelikult käitudes ehitada vastupidavamaid teid, kui seni Eestis kombeks. Ning sellega ka rahva ehk maksumaksja raha oluliselt kokku hoida.
„Enne kolme põhimaantee väljaehitamisele asumist oleks mõistlik kaaluda kõiki tehnoloogilisi võimalusi, mida meie tähtsamate teede vastupidavuse, st nende elukaare pikendamiseks saab rakendada,” lisas Vainola. (vt Tabel 6).
Teine uuringu põhijäreldus on, et PPP-meetod (private public partnership) ei too kaasa teehoiu kulutuste kasvu. Uuenduslikud tee-ehitustehnoloogiad ja PPP-meetod teevad võimalikuks saada teehoiu kogukulutustes kokkuhoidu kuni 40%.
Kalle Suitslepp: „Praegu, kus tõsiselt kaalutakse kolme Eesti põhimaantee 2 + 2-realisteks väljaehitamisel PPP-rahastuse variante, võib betoontee esmakordselt saada tõeliseks alternatiiviks senisele asfaldikesksusele. Tellijat (s.o riiki) ega teostajat (s.o rahastaja + teedeehitaja) ei peaks huvitama, millest tee on ehitatud, vaid et see võimalikult kaua kestaks.”
Kui põhimaanteede (Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva) 2 + 2 väljaehitamiseks kasutada PPP-meetodit (ehk avaliku ja erasektori koostöö), siis ei peaks ühtegi projekti osapoolt huvitama, milline on teekatendi hind ehitamise hetkel, vaid milliseks kujuneb projekti kogukulu terve selle elukaare jooksul. See tähendab – kui palju maantee kogu oma elukaare jooksul maksumaksjale maksma läheb.
Seetõttu tuleks ettevalmistusprotsessis piirduda eelprojektiga, mis on maade eraldamiseks piisav, ja põhiprojekt koostada väljavalitud partneri poolt PPP-lepingu raames.
Eestis ei ole seni olnud kättesaadavad võrreldavad andmed asfaltkatendi ja betoonkatendi ehituse hindade ja elukaarehindade osas. Selles uuringus:
- Tee(katendi) ehituse hinnavõrdluse aluseks on võetud Saksa ja Põhjamaade teedeehituse normatiivid, mille alusel on võimalik võrrelda sarnase liiklussagedusega ja tee ristlõikega asfalt- ja betoonkatendi hindu. Eesti normidega ei ole seda võimalik sisuliselt teha kuna erinevad on lähtekohad kandevõime ja liiklussageduste määramisel.
- Võrdluse aluseks on võetud Saksa normide järgi valitud katendi koormusklass 10-32 miljonit normtelge 40 aastaga, sellele vastavad betoon ja asfaltkatend ning Eesti 20-aastase tööeaga asfaltkatend, mis rekonstrueeritakse 20-ndal aastal.
- Hinnasisendi saamiseks on küsitletud tervet rida Eesti suuremaid teede-ehituse ja betooniettevõtteid.
- Uuringus võrreldud tee katendi hinnad, st uuringus esitatud võrdlusandmed ei peegelda kogu uue tee ehitamise hindu. Võrdlusest on välja jäetud tee muldkeha ja rajatiste rajamise hinnad, samuti maksud – need on mõlema teekatendi tüübi korral võrreldavas suurusjärgus.
- Uuringu hinnavõrdluse aluseks on võetud 20 km teelõik 2+2 maanteest – see on 460 000m2.
Betoonteede vaieldamatuteks eelisteks on tunduvalt suurem kandevõime, ajaline vastupidavus, ehitusmaterjalide palju suurem kodumaisuse aste, keskkonnasäästlikkus ning tunduvalt väiksem tee elukaare kogukulu, võrreldes asfaltteedega. Tänaste betoonteede ehitamise tehnoloogiatega on betoontee elukaar keskmiselt kaks korda pikem asfaltteest – 40 aastat asfalttee 20 aasta vastu.
Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
Lisainformatsioon:
Kalle Suitslepp, Eesti Betooniühingu juhatuse liige
tel: 50 17 173; e-post: kalle.suitslepp@betoonimeister.ee
Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,
Tel: 50 36 650; 648 1918; e-post: betoon@betoon.org
