Pressiteade
30.09.2003/1
„2003. aastal kasutatakse Eestis tsementi ehituseks 239 kg inimese kohta, ehk prognoositavalt kasvab tsemendi kasutus aastaga 8 %,“ ütles tänasel Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu pressikonverentsil AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Jan Owren.
„Eesti töötleva tööstuse harudest on ehitusmaterjalitööstus viimase viieteistkümne aasta jooksul ilmselt üks enim muutunud tööstusharu,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. „Üheksakümnendate aastate algul vähenesid tootmismahud ligikaudu 10 korda, üheksakümnendate aastate teisest poolest on areng positiivne. 2002. a. müük ületas 2001. a. tulemust ligikaudu veerandiga. Tänu ehitustegevuse aktiivsusele oleme üks kindlamini arenevaid tööstusharusid ka 2003. aastal,“ sõnas Rebane.
Betoon on Eesti ühe olulisema ehitusmaterjalina saavutamas järjest laiemat kõlapinda. Betoon on kodumaine ehitusmaterjal, mille kõik põhikomponendid saadakse Eesti maavaradest. Hästi vormitava ehitusmaterjalina on betoon lisaks tööstus- ja olmeehitustes järjest rohkem leidmas kasutust ka elamuehituses.
Betoontoodete eksport on tõusvas joones arenenud üheksakümnendate aastate keskelt. Siinjuures on olnud üheks oluliseks teguriks investeeringud Eesti ehitusmaterjalitööstusesse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Ainult tänu sellele on saanud võimalikuks, et meie betoonelemente ja –konstruktsioone viiakse naaberriikidesse, mitte ei tooda sealtpoolt siiapoole.
Peale betoonsegude ja betoonelementide valmistatakse Eestis veel mitmeid betoontooteid, milliseid ka olulises mahus eksporditakse – katusekivid, väikeplokid, kuivsegud.
„Eesti betooni- ja betoontoodete tootjad hõlmavad endas üle 1500 inimese ja rahalises väljenduses ca 1,7 miljardit krooni,“ ütles Enno Rebane.
Tsement
„Tsemendi ja betooni kasutamine inimese kohta on üheks oluliseks riigi arengu majandusindikaatoriks,“ ütles AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Jan Owren. „Need numbrid näitavad, et soodsate arengute puhul ootab Eesti betoonitööstust ees kiire areng,“ lisas Owren.
Käesoleval aastal tarbitakse Eestis eeldatavasti cá 347 tuhat tonni tsementi, mis on 8% enam kui 2002. aastal. Möödunud aastal kasvas Eestis tsemendi tarbimine rekordiliselt 24%.
Tsemendi kasutajad on kaubabetooni tootjad (45,7%), betoonelementide tootjad (21,7%), muude betoontoodete tootjad (20%), pakitud tsement (10,7%) ja teetsement (2%).
Euroopas on 2003. aastal suurimad tsemendi kasutajad Luksemburg (1222 kg/per capita), Hispaania (1072 kg/per capita), Portugal (957 kg/per capita), Iirimaa (754 kg/per capita) ja Itaalia (722 kg/per capita).
Eestist (239 kg) väiksem on tsemendi kasutus arenenud Euroopa riikidest vaid Rootsis (172 kg/per capita). Leedus on tsemendi kasutus 162 kg ja Lätis 153 kg inimese kohta.
Betoonelemendid
Aastas toodeti Eestis ligi 1 100 000 m3 monteeritavat raudbetooni. 1996. aastaks oli tootmine kukkunud 11 korda – vähem kui 100 000 m3-le aastas. Monteeritava raudbetooni uus tõus algas Eestis 2000. aastal, mil toodeti juba 128 000 m3 betoonelemente.
„Lähiaastatel võib prognoosida betoonelementide tootjate toodangumahu pidevat iga-aastast kasvu,“ sõnas AS E-Betoonelement tegevdirektor Jaan Valbet. „2003. aastal kasvab betoonelementide tootmine Eestis oodatavalt 17%. 2007. aastani peaks betoonelementide toodangu maht kasvama keskmiselt 6-10% aastas,“ lisas Valbet.
Kaubabetoon
Kaubabetoon on betoonisegu, millest valatakse betoonkonstruktsioone ehitusplatsil, veetakse objektile mikseritega (segurauto ) ja paigaldatakse betoonipumpade abil või otse mikserist. Viimase 10 aasta jooksul on toimunud kiire üleminek uuele tehnoloogiale. 1990.-ndate alguses ilmusid Eestisse esimesed mikserid ja betoonipumbad, 1994.-95. aasta paiku algasid kiired muutused.
„Kui varem veeti betooni kallurautodega ja paigaldati põhiliselt kraanadega, siis täna veetakse betooni mikseritega ja paigaldatakse ca 70-80 % ulatuses betoonipumpadega – see on väga kõrge näitaja võrreldes teiste Euroopa riikidega,“ sõnas AS Rudus Eesti juhatuse esimees Toomas Vainola. „Täna on kõigil suurematel tootjatel täisautomaatsed tehased elektroonilise protsessijuhtimisega, kus salvestatakse ja arhiveeritakse iga valmistatud betoonipartii kohta kõik olulised andmed,“ lisas Vainola.
Eesti ehitajad on kiiresti õppinud uue tehnoloogiaga monoliitsete betoonehitiste rajamise. Tohutult on kasvanud ehitustempod. Ehitusplatsil valamine on kiire ja paindlik tehnoloogia – kui täna valmib joonis, siis homme võib seda juba konstruktsiooni valada. Kohapeal valamise tehnoloogia on eriti sobilik kõrghoonete rajamisel, samuti infrastruktuuri ehitustel (sadamad, sillad). Suurt populaarsust on võitmas järelpingestatud monoliitsed konstruktsioonid.
Kaubabetooni tootmise mahud on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Eesti kaubabetooni koguturg on 2003. a. prognoositavalt 445 000 m3, s.o. ca 0,3 m3 ühe elaniku kohta.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on see veel tagasihoidlik tulemus. Naabritel Soomes ja Rootsis on see stabiilse arengu aastatel olnud ca 0,5 m3 elaniku kohta, Kreekas, Hispaanias, Portugalis oluliselt kõrgem, endistel Ida-Saksa aladel peale taasühinemist koguni 1,5 m3 elaniku kohta.
„2004. aastaks ootame kaubabetooni turul endiselt kasvu“ ütles Toomas Vainola. „Kaubandus-pindade ehitamine väheneb, kuid elamuehitus kasvab, infrastruktuuri ehitus jätkub, samuti keskkonnaehitus. Tööstusehitus kasvab, olenedes suuresti välisinvesteeringutest Eestisse,“ lisas Vainola.
Lähiaja suuremad projektid: söeterminal ja konteinerterminal Muuga Sadamas, Paldiski Põhjasadam, mõned kõrghooned Tallinna keskuses, Sillamäe sadam, Saaremaa süvasadam, Kunda tselluloositehas jm.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 53 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. üle 2,9 miljardi krooni.
Lisainformatsioon:
Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; gsm: 051 82 662; e-post:eetl@hot.ee
