Betoon kui kestlik ehitusmaterjal
Betoon ühendab inimesi kõikjal. Sellest on tehtud meie ühiskonna alustalad – sillad, raudteed, maanteed, haiglad ja koolid, tehased ja kodud. Betooni vajatakse kõikjal.
Betooni lihtsus, vastupidavus, tugevus, taskukohasus ja kasutusvõimaluste piiramatus on muutnud selle materjali tänapäeval üheks tähtsamaks ehitusmaterjaliks, võimaldades inseneridel ja arhitektidel planeerida eri tüüpi ehitisi ning ilusaid ja õhulisi konstruktsioone.
Betoon ei lagune niiskuses, on tulekindel ja vabastab soojust, vähendades hoonete küttevajadust. Seda saab kasutada nii vee all kui maa all, Arktilistes tingimustes ja ka pilvelõhkujate ülemistel korrustel. See ei lagune niiskuse või hallituse tõttu ning tänu suurele tulekindlusele imab ja vabastab soojust. Betoonkonstruktsioonid on sageli kavandatud pikaajaliseks ja erisuguseks kasutuseks.
Mis on betoon?
Betoon koosneb peaasjalikult kivist ja kruusast, mis segatakse tsemendi, vee ja lisaainetega. Oma siduvate omaduste tõttu on tsement betooni kõige tähtsam koostisosa. Tsemendi peamine tooraine on lubjakivi, mis purustatakse ja jahvatatakse peeneks pulbriks. Seda pulbrit kuumutatakse väga kõrgel temperatuuril, et saada vahetoode, mida nimetatakse klinkriks. Klinker jahvatatakse ning seejärel segatakse kipsi ja erinevate koguste lubja, räbu ning lendtuhaga, mille tulemusena valmivad eri tsemendiliigid.
Tsemenditootmise süsinikujalajälje vähendamine
Tsemendi kui betooni peamise koostisosa tootmine on energiamahukas, mis paratamatult mõjutab ümbritsevat keskkonda. Tsemenditootmise tulemusel eraldub keskkonda süsinikdioksiidi, mille vähendamise nimel teevad valdkonna inimesed igapäevast tööd.
Betoon on ehitusmaterjalina keskkonnahoidlik
Ehitusmaterjalina on betoon aga iseenesest keskkonnahoidlik. Seda saab taaskasutada ja ringlusse võtta, kui ta on oma algse eesmärgi täitnud. Betooni ja täiteaineid saab taaskasutada erinevates rakendustes täidisena või tee-ehituses.
Ehitise kogu olelusring?
Erinevate ehitusmaterjalide keskkonnamõju võrdlemisel on oluline arvestada hoone kogu olelusringi. Olelusringi hindamine on meetod, millega saab arvutada üksiktoodete keskkonnamõju tervikuna kogu nende elutsükli jooksul – alates tooraine kaevandamisest kuni materjalide töötlemise, tootmise, tarnimise, kasutamise, hoolduse, hävitamise või taasringlussevõtuni.
Betooni, müüritiste ja muude raskete materjalide ökoloogiline jalajälg on tootmisetapis suurem, kuid teisalt tähendab nende vastupidavus väiksemaid hoolduskulusid. Mida pikemat olelusringi arvutustes arvesse võtta, seda paremaks ja energiatõhusamaks need materjalid osutuvad.
Betoonhooned on energiatõhusad
Energiatõhusad hooned on vajalikud selleks, et vähendada inimtegevuse üldist mõju keskkonnale. Näiteks tüüpilise büroohoone puhul moodustab ekspluatatsioonietapp olelusringi jooksul 80–90% hoone kogu energiakulust. Tsemenditootmine on vaid üks osa hoonete kogumõjust. Kütmiseks, jahutamiseks ja valgustamiseks vajaliku energia mõju on märksa suurem. Betooni suur termiline mass soodustab päeval soojuse neeldumist, mis vabaneb aeglaselt öösel, tagades tõhusal viisil paraja sisetemperatuuri.
Targalt projekteeritud ja modernsed betoonehitised võivad kogu elutsükli jooksul tarbida kuni 75% vähem energiat, kui kulub näiteks kütte-, jahutus- ja elektrienergia tarnimisele, mis omakorda sageli nõuab fossiilkütuse kasutamist.
Liikumine süsinikuneutraalsuse suunas
2050. aastaks on Euroopa Liit seadmas eesmärki, mille kohaselt ei teki betoontoodete olelusringi vältel üldse CO2-heidet. Eesmärgi saavutamine põhineb viiel komponendil:
– karboniseerumine,
– uued tsemendiliigid,
– alternatiivkütuse kasutamine,
– energiatõhusus ja
– süsinikdioksiidi kogumine
Tsemendi tootmisel eraldub CO2, mis tekib kütuste põletamisel ja kaltsineerimisel. Betoontoodete kasutusea jooksul seob betoon CO2 taas endaga. Selles protsessis, mida nimetatakse karboniseerimiseks, reageerivad betoonis olevad kaltsiumiühendid − põhiliselt kaltsiumhüdroksiid − ümbritsevas õhus sisalduva süsinikdioksiidiga, moodustades kaltsiumkarbonaadi, mis on lubjakivi põhikomponent.
Turule tulevad uued tsemendiliigid, mis sisaldavad vähem tsemendi vahesaadust klinkrit ning nende tootmiseks kulub vähem energiat ning tekib ka vähem CO2-heidet. Asendades fossiilsed kütused alternatiivkütustega hoitakse kokku taastumatut loodusvara ning samal ajal laheneb ka probleem jäätmeliikidega, mille ümbertöötlemiseks veel häid lahendusi pole või on ainsaks võimaluseks nende prügimäele ladestamine.
Energiatõhususe parandamise esimeseks võimaluseks on asendada vanad seadmed uute ja säästlikumatega. Materjali kuivatamiseks ja soojendamiseks saab kasutada põletamisest või jahutamisest tulenevat jääksoojust.
CO2-heite teket ei ole lõpmatuseni võimalik vähendada. Parimaks lahenduseks on tootmisprotsessis tekkiva CO2-heitkoguse kogumine.
Materjalide keskkonnamõju
Betooni on kasutatud tuhandeid aastaid, sellele on rajatud terved riigid, ühiskonnad ja tööstusharud. Mida targemaks saab inimene, seda enam oskab ta mõista ka ümbritsevat keskkonda. Betoonitootjatena oleme teadlikud, et betoonil on keskkonnale oma mõju, mida ei saa eirata ja mida peab tasakaalustama.
Olles Eesti ühiskonnale oluline partner vastupidavate ehitiste rajamisel, on meile oluline Eesti ühiskonna ja looduskeskkonna pikaajaline säilimine.
Kaitseme ökosüsteeme
Ehitades tugevaid ja püsivaid konstruktsioone, kaitseme inimesi ja kogukondi nii igapäevaselt kui kriisiolukorras. Soovime, et meie tegevusel oleks hea mõju kogu keskkonnale.
Mets saab kasvada
Betoon kestab kauem kui puitkonstruktsioonid, võimaldades meie metsadel rahus kasvada ja olla kaitstud raiumiste eest.
Meie eeskujuks on kõik, kes meie tööstusharu kaasaegselt arendavad ja katsetavad uusi võimalusi keskkonnamõjude vähendamiseks.
