Betoonteede ajalugu Eestis

Juba tsaariajal alustati kõnniteede tegemisega betoonist.

Suuremaks tsemendiga katsetamiseks läks Eesti Vabariigi aastatel.
1920-30-ndatel aastatel tehti hulgaliselt betoonteelõike Eesti linnade tänavatel ja maanteedel.

Esimene tsement-betoonist katseteelõik ehitati 1926. aastal Tartu-Viljandi maanteele Tartu lähistele. 1928. ja 1930. aastatel ehitati betoonist katselõigud Tallinn-Viljandi maanteele, 1933. aastal Tallinn-Pärnu maanteele jne.

Tallinna linnas ehitati erineva tehnoloogiaga betoontee lõike 1930-ndatel Paldiski maanteele (Seewaldi haigla juures), Narva maanteele (Hundikuristiku tõusu juures) jne.

Nõmme linnas valmis betoonist Vabaduse puiestee (1937), osaliselt Männiku tee (1938) jne.

Eesti NSV-s võeti betoonteede ehitamine tõsisemalt käsile.

Tallinn-Narva maanteele ehitati 1946-1950 Tallinna-Valgejõe vahelisel teelõigul 7 meetri laiune betoontee.

1964-1967 ehitati Tallinn-Narva maanteele 7,3 km betoontee Väo ja Maardu vahele. See oli esimene kahe eraldatud sõidusuunaga maantee Eestis, kummaski sõidusuunas 2 rada.

Rahvusarhiivi filmiarhiivist pärineb Eesti Kultuurfilmi film aastast 1937 “Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 109” ning film aastast 1939 “Moodne maantee nr. 46

This site is registered on wpml.org as a development site.