Mõtteterasid betoonteedest

Pärast 2019. aastat on kavas katta betoonkattega Peterburi ja Laagna tee. Eestile sobivate lahenduste väljatöötamisel saame toetuda Kesk-Euroopa ja Põhja-Euroopa riikide, samuti USA ja Austraalia pikaajalistele betoonkatete projekteerimise, ehitamise ja hooldamise kogemustele.
Kalle Klandorf, Tallinna abilinnapea
03.04.2017, Pealinn
Teised riigid on ammu aru saanud sellest, et kui oled vaene, siis tuleb natuke paremini ja kallimalt ehitada ja hoida kokku tee korrashoius. Asfalttee sobib meie kliimasse tegelikult palju vähem kui betoontee. Küsisin meie töömeestelt, kui kaua läheb, et betoontee valamise oskus kätte saada. Mehed arvasid, et 2 nädalat.
Priit Willbach, Tallinna linnakantselei vanemspetsialist
29.03.2017, Delfi Ärileht
Euroopa Betoonteede Assotsiatsiooni arvutuste põhjal muutub betoonkatendiga tee asfalt-katendiga teest odavamaks oma kaheksandal-üheksandal eluaastal, samas kui Eesti asfalt-katendiga tee elueast on selleks ajaks pool läbi.
Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhataja
17.02.2017, Ehitusuudised
Enam ei ole vaja tõestada, et betoon on hea materjal kaasaegseks teedeehituseks. Riigi ja rahva seisukohast on küsimus selles, kuidas jätta infrastruktuuriehituses võimalikult palju raha kodumaale – kodumaiseid materjale kasutades.
Meelis Einstein, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esimees
17.02.2017, Ehitusuudised
Tänase tehnoloogia puhul peaks betoonteedesse paigutatud raha ära tasuma enne kümnendat aastat.
Aivar Kokk, Riigikogu majanduskomisjoni esimees
17.02.2017, Ehitusuudised
Riigi edu tagavad head riigisisesed ja -välised ühendused. Eesti peab jõuliselt arendama maismaaühendusi kolmes põhisuunas: Tallinn-Narva, Lõuna-Eesti läbi Tartu ja Tallinna-Pärnu-Riia suund. Kaasaegsed kiirteed on vaja välja ehitada kiirendatud korras.
Aivar Kokk, Riigikogu majanduskomisjoni esimees
12.01.2017, Päevaleht
Samuti tuleks edasi liikuda n-ö hügieenifaktoritega ehk ehitada suurte linnade vahelised teed ometi neljarajaliseks. Mina olen sel aastal vältinud mitut Tartusse ja Pärnusse sõitu suure stressi pärast, mida see tekitab. See pole ju normaalne. Kui tee-ehituseks peaks võlakirju emiteerima, siis nii tulebki teha.
Armin Karu, OEG suuromanik
16.12.2016, Äripäev
Kui nad võtavad taristuprojektide jaoks laenu, siis on see väga arukas. Praegu on selleks hea aeg. Euroopa Keskpank tegeleb kvantitatiivse lõdvendamisega, kümne aasta pärast on see raha, mille me praegu laenaksime, palju odavam.
Sven Pertens, Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimees
06.12.2016, Äripäev
Kuid vaadates lähituleviku võimalusi, võiksime unistada julgemalt. Me võiks seada sihiks, et kõik suuremad teed – Tallinnast Tartusse, Pärnusse (Via Balticat mööda ka kaugemale) ja Narva suunal oleksid kogu ulatuses neljarajalised.
Kristen Michal, majandus- ja taristuminister
03.11.2016, Delfi
Paremad ja kiiremad ühendused aeglustavad või muudavad ääremaastumise protsessi, sest nihutavad mõistliku töölkäimise piiri kordades kaugemale ja annavad keskustest kaugemal paremad ettevõtluse arendamise võimalused.
Kristen Michal, majandus- ja taristuminister
03.11.2016, Postimees
Kui marslane vaataks Eestimaa pinda, siis ta näeks, et meil on totaalselt tore arenenud Lääne ühiskond. Siin on kauplused, raadiojaamad, igasugused lõbustusasutused, kinod, jäähallid. Mis on täiesti puudu, siis maanteed ja korralikud teed, samuti Tallinna tänavatevõrk. Need oleks justkui unustatud ehitamata siia suurepärasesse ühiskonda.
Jüri Mõis, endine Tallinna linnapea
03.11.2016, ERR
Täna peame hakkama tegutsema selle nimel, et neljarealised maanteed jõuaksid Tartu, Narva ja Pärnuni. Igal aastal tuleks teedeehitusse investeerida täiendavalt 150-200 miljonit eurot, et aastaks 2040 oleks kõik Eesti kolm põhimaanteed Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu-Ikla kiired ja turvalised ehk neljarealised.
Aivar Kokk, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja neljarealise Tallinn-Tartu maantee ühenduse aseesimees
13.10.2016, Delfi
Teedesse, sildadesse ja tunnelitesse investeerides suurenadme Eesti majanduskasvu oluliselt. Miks mitte ehitada neljarajaliseks ka kogu tee Tallinnast Narva (pool rehkendust on sellel maanteel juba tehtud), Tallinnast Pärnusse ja muidugi kogu tee Tartusse.
Valdo Randpere, Riigikogu liige
22.07.2016, Eesti Päevaleht
Olles Eestiga sarnases arengufaasis on betoonteede ehitamine Poolas teinud läbi muljetavaldava arengu. Kindlasti on Poola selles osas Eestile suurepäraseks eeskujuks, kelle positiivseid näiteid annab kas täielikult või osaliselt üle kanda.
Kalle Palling, Riigikogu majanduskomisjoni liige
07.06.2016, Ehitusuudised
Pole selge, kuidas hakatakse finantseerima teede ehitust ja remonti, kui kümne aasta pärast ulatub elektriautode osakaal Eestis 50%-ni.
Einari Kisel, maailma energianõukogu Euroopa regiooni juht
12.01.2016 Eesti Päevaleht
Teehind tuleb arvestada eluea peale: mis maksab ehitus, hooldus, parandamine. Seda kõike tuleb arvesse võtta. Samuti, kui palju on teeväärtus, kui elutsükkel läbi. Me arvestame betoontee elueaks vähemalt 40 aastat.
Arvo Tinni, Austraalia teedeinsener
märts 2015 nr. 3 Inseneeria
Kui soovime tõhusamat teedemajandust ja paremaid teid, on vajalik tehnoloogiliste ning metoodiliste uuringute süsteemne tellimine.
Ain Kendra, volitatud teedeinsener
detsember 2014 nr. 12 Ehitus Äripäev
Betooniga katmist näeb linn ühena teiste seas võimalikuna Peterburi teel. „Ülemiste ristmik ja Väo ristmik on mõlemad küll suurepäraselt välja ehitatud, kuid neid ühendav tee on nii kehvas seisus, et seda sõites kukuvad hambad välja,” tõdes Klandorf ning lisas, et testbetoonlõik võiks anda kinnitust selle vastupidavusest ning võimalusest seda kasutada teekattematerjalina linna suunduvatel suurematel magistraalidel.
Kalle Klandorf, Tallinna abilinnapea
oktoober 2014 nr. 10 Ehitus Äripäev
Üks põhjus, miks tee-ehitus läheb järjest kallimaks, ongi Kendra sõnul see, et Eestis pole enam materjale, mida saab karjäärist võttes otse teekonstruktsiooni panna. “Saadakse liiv ja kruus, mis vajavad sõelumist, enne kui neid saab teetöös kasutada. Kogu protsessile karjäärist teele jõudmiseni lisandub uusi etappe ja kõik need maksavad midagi”. Taanis on samasse seisu jõutud juba aastate eest ning lõpuks tulebki tee-ehituses kasutada üksnes pestud ja sõelutud materjale.
Ain Kendra, Ramboll Eesti ASi vanemkonsultant
veebruar 2014 Mente et Manu
“Meil on üks 50-60-aastane teede ehituse ja ekspluatatsiooni epohh läbi saanud ja me peame oma teede ehituse panema uutele alustele.”
Lembit Kaljuvee, Riigikogu liige
12.12.2013, XII Riigikogu stenogramm VI istungjärk
„Teid, mida me siis odavalt tegime remondime praegu kaks korda kallimalt. Kui oleks kohe korralikult teinud, poleks seda vaja.“
Kaupo Sirk, Maanteeameti peadirektori asetäitja
18.08.2013 Maaleht
„Unistan, et meie põhi- ja tugimaanteede suuremahuliste ehitustööde tsükkel oleks vähemalt 20 aastat.“
Aivo Adamson, Maanteeameti peadirektor
18.08.2013 Maaleht
“Kogu katendite projekteerimismetoodika on üle võetud Nõukogude Liidu 1983. aasta normidest.“
Ain Kendra, Tallinna Tehnikaülikooli lektor
02.08.2013 Eesti Päevaleht
„Eestis on tasuvuse jutt suurte riiklike projektide puhul eriti sage, kuid paraku ka sõge. Eesti asend Euroopa olulisemate keskuste suhtes tähendab, et meile on iga täiendav transpordiühendus hindamatu.“
Anvar Samost, Ajalehe „Postimees“ vastutav peatoimetaja
19.07.2013 Postimees
„Teedeehitus on üks riigi tähtsamaid ülesandeid, seda mõistsid juba vanad roomlased.“
Indrek Hargla, kirjanik
20.05.2013 Eesti Päevaleht
„Meie idee on naastrehvide maksustamine. Mitte keelata naastrehvidega sõitmine, vaid see maksustada.“
Edgar Savisaar, Tallinna linnapea
06.05.2013 Pealinn
„Teekonstruktsiooni kandevõime probleemi lahendamiseks tuleb ilmselt taas alustada betoonteede ehitamist.“
Priit Willbach, professor
18.03.2013 Äripäev
„Raha, mis teeparanduselt kokku hoitakse, maksavad inimesed purunenud autode näol kuhjaga kinni ja kokkuvõttes on selline olukord ühiskonnale märksa kallim.“
Mart Jesse, Liikluskindlustuse fondi juhatuse esimees
26.02.2013 ERR Uudised
„Kui tahame näiteks, et teed kestaks 20 aastat, peame panustama uuringutesse.“
Aivo Adamson, Maanteeameti peadirektor
26.11.2012 Postimees Otsustaja
„Kõrgkoolid ei ole paraku meil veel eesrindel, tehnoloogiad on pärit mujalt, kust on pärit emaettevõtted. Meie esimene ülesanne on arendada meil endal lahendusi. Laboritega tuleb olla eesrindel ja teha koostööd.“
Priit Vilba, professor
31.10.2012 Äripäev Ehitusuudised
“Teede-ehitamises tuleks minna üle ainuüksi kulupõhisest strateegiast ehk hankekriteeriumitest üle ka kvaliteeti arvestavale ostmisele ehk seada siht ligikaudu 20 a. kestvusele. St riik peab otsustama, kas tahame vähema rahaga ehitada rohkem ja kuluvaid teid, või investeerida rohkem vähemasse kilometraazi.”
Aivo Adamson, Maanteeameti peadirektor
10.10.2012 Teede ja infraehituse äriplaan 2013, Äripäev & Eesti Asfaldiliit
„Kümme protsenti Eesti uutest teedest võiksid olla betoonteed, kuid sinna on veel pikk tee minna.“
Meelis Einstein, Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor
12.09.2012 Äripäev Tööstusuudised
„Normaalsete teede väljaarendamine Riia ja Peterburi suunas jääb meie strateegiliseks horisondiks.“
Juhan Parts, majandusminister
08.09.2012 Eesti Päevaleht
„Teede puhul tuleb rohkem arvestada kogu tee elutsükli maksumust, mis arvestaks ehitusele lisaks ka remondi- ja hoolduskulusid.“
Arto Aas, Riigikogu majanduskomisjoni esimees
29.08.2012 Äripäev Ehitusuudised
„On suur oht, et alarahastus võib tulevikus süveneda. Oluline roll on riigikogu liikmetel, kes koostavad eelarvet ning teevad valikuid, milliseid teid parandame ja milliseid ehitame. Kas leiame alternatiivseid PPP projekte, kas püüame teha kallimaid teid või leida soodsamaid lahendusi, kas turgutame kodumaist materjalitööstust või tolereerime importmaterjalide sissetoomist?“
Marika Priske, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler
29.08.2012 Äripäev Ehitusuudised
„Me oleme Eestis kõik asfaldiusku ja usume, et kõik teed peaksid olema musta värvi. Ma usun, et umbes 10 protsenti aastas võiks Eestis vabalt ehitada betoonteid. /…/ Selle teemaga tuleb lähima paari aasta jooksul kindlasti kõvasti tegeleda.“
Ilmar Jõgi, AS Teede Tehnokeskus juhatuse esimees
29.08.2012 Postimees E24
„Valitsusel/parlamendil piisaks vaid langetada pikaajaline otsus teistsuguse teede ehitamise tehnoloogia kasuks, ja kogu teema oleks päevakorrast alatiseks maas.“
Kaarel Tarand, Ajalehe „Sirp“ peatoimetaja
30.12.2008 Eesti Päevaleht
Mis puutub tsement-teede otstarbekohasusse, siis olen ma juba mõni aasta tagasi, nimelt kui saadikuks Ameerikas olin, meie wõimude ja ka tsemendiwabrikute tähelepanu selle peale pööranud, et kogu Põhja-Ameerika, s.o. mitte ainult Ühendatud riigid, waid ka Kanada kiirelt üle lähevad tsement-betoon (inglise keeles concrete road) teede peale.
Ants Piip, Suursaadik, professor
04.12.1929, ajaleht „Waba Maa”
Nii palju, kui ma suutsin andmeid koguda ja isiklikult asja jälgida, selgus, et tsement-betoon teed on kohased mitte üksi soojemale kliimale, waid ka suuremate kui meie juures temperatuuri kõikumistega raioonidele, nagu seda on Ühisriikide põhjapoolsed osariigid (Montana, Wisconsin, Vermont) ja Kanada. Ja mootorsõidukite liikumine on seal mitukümmend korda suurem kui meil.
Ants Piip, Suursaadik, professor
04.12.1929, ajaleht „Waba Maa”
Loomulikult ei kõlba Ameerika arwestuse summad meile, kuid üldiselt on nende arwestuse wiisis wäga palju terwet mõistust, mida põlata ei tule.
Ants Piip, Suursaadik, professor
04.12.1929, ajaleht „Waba Maa”

View more