EESTI BETOONIÜHINGU PÕHIKIRI
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Betooniühing (edaspidi nimetatud Ühing). Ühingu nime inglisekeelne tõlge on Concrete Association of Estonia, tähtlühend CAE.
1.2. Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. Ühingul on oma eesmärkidele vastav sümboolika.
1.4. Ühingu põhieesmärgiks on betooni kui materjali maine tõstmine avalikkuse silmis, betooni kui ehitusmaterjali kõige mitmekesisemate kasutusvõimaluste laialdane propageerimine ning tutvustamine. Muudeks eesmärkideks on:
1.4.1. betooni kui ehitusmaterjali turuosa kasv soodsamate ja funktsionaalsemate lahenduste leidmise ning hea kvaliteedi saavutamise kaudu;
1.4.2. betooni ja betoonkonstruktsioonide alase teabe levitamine ja arendustöö toetamine;
1.4.3. raudbetoonkonstruktsioonide ja raudbetooni komponentmaterjalide uurimisega, projekteerimise ja tootmise-ehitamisega seotud spetsialistide professionaalsuse tõstmine.
1.5. Oma eesmärkide saavutamiseks Ühing muuhulgas:
1.5.1. esindab Ühingu liikmete huvisid suhetes teiste organisatsioonidega;
1.5.2. osaleb betoonitööstust, projekteerimist ja ehitamist puudutavate õigusaktide ja standardite väljatöötamises ning esitab arvamusi väljatöötatud õigusaktide ja standardite projektide kohta;
1.5.3. koondab vahendeid innovatsiooni eesmärgil;
1.5.4. korraldab täiendkoolitusi iseseisvalt ja koostöös teiste institutsioonidega;
1.5.5. tutvustab oma ala uusimaid teadusuuringuid ja praktilisi saavutusi;
1.5.6. teeb koostööd Eesti Ehitusinseneride Liidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga vastavalt inseneride ja oskustööliste pädevussüsteemi arendamisel;
1.5.7. viib läbi parimate betoonehitiste konkurssi ja tutvustab selle tulemusi avalikkusele;
1.5.8. suhtleb betooniala rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teiste riikide sarnaste ühendustega.
1.6. Ühingu eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
1.7. Ühing võib omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, tal on vara, iseseisev bilanss.
1.8. Ühing on asutatud määramata tähtajaks.
II. LIIKMED
2.1. Ühingu asutajaliikmeteks on asutamislepingu sõlminud isikud, kes võtsid vastu käesoleva põhikirja (edaspidi nimetatud Põhikiri).
2.2. Peale asutajaliikmete võib Ühingu liikmeks olla füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt Ühingu tegevuses ning tasuvad ühekordselt sisseastumismaksu ja regulaarselt liikmemaksu (edaspidi nimetatud ainsuses Liige või mitmuses Liikmed).
2.3. Ühingu liikmeks astumiseks esitab liikmekandidaat juhatusele sellekohase kirjaliku avalduse.
2.4. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Juhatus soovija kirjaliku avalduse alusel kolme (3) kuu jooksul alates avalduse esitamise päevast.
2.5. Liikmel on õigus majandusaasta lõpus Ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel juhatuse poolt kehtestatud korda ja tingimusi järgides. Ühingust lahkumisel või väljaarvamisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata.
2.6. Juhatus võib Liikme oma otsusega Ühingust välja arvata järgmistel juhtudel:
2.6.1. Füüsilisest isikust Liikme surma või juriidilisest isikust Liikme lõppemise korral.
2.6.2. Kui Liige ei täida kehtivatest rahvusvahelistest ja siseriiklikest õigusaktidest, Põhikirjast ja muudest ühingusisestest aktidest tulenevaid nõudeid, sealhulgas ei tasu ettenähtud korras sisseastumis- või liikmemaksu.
2.6.3. Kui Liige rikub korduvalt Ühingu reegleid või praktikat või on muul moel olulisel määral kahjustanud Ühingu või teiste Liikmete mainet, õigusi, huve või tegevust.
2.6.4. Kui Liige on Ühingusse vastuvõtmisel esitanud teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine Ühingu Liikmeks ei olnud õiguspärane.
2.7. Liikme väljaarvamise otsuse teeb Juhatus esimesel võimalusel pärast Põhikirja punktis 2.6. sätestatud asjaolude ilmnemist ning see jõustub alates otsuse tegemise päevast. Juhatusel on õigus nõuda Liikmelt rikkumise kohta selgitusi.
2.8. Juhatuse otsuse Liikme väljaarvamise kohta võib Liige ühe (1) kuu jooksul alates otsuse tegemise päevast edasi kaevata Ühingu Üldkoosolekule ning nõuda enda väljaarvamise otsustamist Üldkoosoleku poolt.
2.9. Isikul, kelle liikmelisus Ühingus on lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale.
III. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Ühingu Liikmetel on õigus:
3.1.1. osaleda Ühingu tegevuses selle põhieesmärgi ja ülesannete täitmisele kaasaaitamiseks, teha juhatusele ja üldkoosolekule (juhatuse kaudu) ettepanekuid Ühingu tegevust puudutavates küsimustes;
3.1.2. osaleda hääleõiguslikena Ühingu Üldkoosolekul ning valida ja olla valitud Ühingu juhtimis-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse;
3.1.3. kasutada eelisjärjekorras Ühingu poolt osutatavaid teenuseid
3.1.4. saada teavet Ühingu tegevuse kohta;
3.1.5. astuda Ühingust välja;
3.1.6. kasutada muid seaduses, Põhikirjas ja muudes Ühingusisestes aktides ettenähtud õigusi.
3.2. Liige on kohustatud:
3.2.1. järgima Ühingu Põhikirja ning teisi Ühingusisestest aktidest tulenevaid nõudeid, täitma organite otsuseid;
3.2.2. tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;
3.2.3. kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Ühingu vara ja mitte kuritarvitama oma õigusi;
3.2.4. mitte avaldama kolmandatele, Ühingusse mittekuuluvatele isikutele informatsiooni Ühingu tegevusest, mis on Juhatuse otsusega kuulutatud konfidentsiaalseks ja avaldamisele mittekuuluvaks.;
3.2.5. hoiduma Ühingu eesmärkide ja maine ohustamisest.
IV. ÜLDKOOSOLEK
4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on Liikmete Üldkoosolek (edaspidi nimetatud Üldkoosolek), kus võivad osaleda kõik Liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
4.2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või Põhikirjaga antud Juhatuse pädevusse.
4.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.3.1. Põhikirja muutmine;
4.3.2. Ühingu eesmärgi muutmine;
4.3.3. Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
4.3.4. aruannete saamine Ühingu tegevuse kohta ja selliste juhtnööride andmine Juhatusele, mida ta peab sobivaks;
4.3.5. Ühingu eelarve ja majandusaasta aruande kinnitamine;
4.3.6. Juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
4.3.7. Kaebuste läbivaatamine Ühingu Liikmeks vastuvõtmise ja Liikme väljaarvamise kohta;
4.3.8. sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse määramine;
4.3.9. revisjoni või audiitorkontrolli määramine;
4.3.10. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või Põhikirjaga antud Ühingu teiste organite pädevusse.
4.4. Üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus seaduses ja Põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Korraline Üldkoosolek toimub vähemalt üks (1) kord kalendriaastas. Erakorraline Üldkoosolek toimub vastavalt vajadusele siis, kui Ühingu huvid seda nõuavad. Erakorraline Üldkoosolek kutsutakse kokku, kui seda taotleb (kirjalikult ja põhjust ära näidates) vähemalt 1/10 Liikmetest.
4.5. Üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus, teatades Üldkoosoleku toimumise aja ja koha liikmetele sidevahendite teel (post, faks, e-mail vms) teel. Üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt 14 päeva. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidatakse ära Üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Üldkoosoleku päevakorda on Liikmetel ja teistel asjassepuutuvatel isikutel võimalus teha kirjalikke ettepanekuid hiljemalt kaks (2) kalendripäeva enne Üldkoosolekut.
4.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole (1/2) Liikmetest. Kui kokkukutsutud koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub Juhatus kokku uue Üldkoosoleku sama päevakorraga, mis toimub mitte varem kui 7 päeva ja hiljem kui 14 päeva pärast esimest Üldkoosolekut ja on otsustusvõimeline sõltumata seal esindatud häälte arvust.
4.7. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks ning see jõustub, kui see on tehtud kohalolevate ja hääletavate Liikmete lihthäälteenamusega, kui seaduses pole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
4.8. Üldkoosoleku otsused võetakse reeglina vastu poolthäälte enamusega. Ühingu põhikirja muutmise, Ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamiseks on vajalikud 2/3 Üldkoosolekul osalenud Liikmete poolthääled.
4.9. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks Üldkoosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik Liikmed.
4.10. Üldkoosoleku juhatajaks on Juhatuse poolt nimetatud Juhatuse liige, kes osaleb Üldkoosolekul sõnaõigusega. Tema äraolekul valib Üldkoosolek kohalolevate Liikmete hulgast uue Üldkoosoleku juhataja.
4.11. Üldkoosolekud protokollitakse. Protokolli märgitakse tehtud otsused ning hääletamise tulemused. Koostatud protokollile kirjutavad alla Üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga.
V. JUHATUS
5.1. Juhatus on Ühingu täidesaatev juhtorgan, mis korraldab Ühingu igapäevast tegevust ja koosneb vähemalt 3 (kolmest) liikmest (edaspidi nimetatud Juhatus). Juhatuse liikmed valivad endi seast esimehe, kes juhatab ja korraldab Juhatuse tööd.
5.2. Juhatuse liikmed määratakse asutamisel asutamisliikmete poolt ja edaspidi Üldkoosoleku poolt. Juhatuse liikme volitused kehtivad 2 (kaks) aastat. Juhatuse liige võib tagasi astuda isikliku avalduse alusel. Juhatuse liikme poolt tagasiastumisavalduse esitamise korral tuleb hiljemalt 90 päeva jooksul avalduse esitamisest kokku kutsuda Üldkoosolek, kes otsustab juhatuse liikme tagasikutsumise.
5.3. Juhatuse pädevusse kuulub:
5.3.1. Ühingu igapäevase töö korraldamine;
5.3.2. Liikmete vastuvõtmist, väljaastumist ja väljaarvamist puudutavate otsuste tegemine;
5.3.3. liikmete arvestuse korraldamine;
5.3.4. sisseastumis- ja liikmemaksu laekumise arvestuse pidamine;
5.3.5. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja päevakorra ettevalmistamine;
5.3.6. Juhatuse liikmete hulgast Juhatuse esimehe valimine;
5.3.7. Ühingu raamatupidamise korraldamine;
5.3.8. Ühingu tegevusaruande, raamatupidamisaruande ja bilansi (majandusaasta aruande) esitamine Üldkoosolekule kuue (6) kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest;
5.3.9. teistes ühingutes osalemise otsustamine;
5.3.10. mittetulundusühingutele, fondidele või sihtasutustele annetuste tegemise otsustamine;
5.3.11. muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu Üldkoosoleku pädevusse.
5.4. Juhatus võib Ühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata ilma Üldkoosoleku otsuseta.
5.5. Juhatus annab oma tegevusest aru Üldkoosolekule.
5.6. Juhatuse koosoleku kutsub kokku Juhatuse esimees vastavalt vajadusele, teatades koosolekust ette vähemalt 14 päeva.
5.7. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa rohkem kui pool tema liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt on rohkem kui pool osalejatest. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks Juhatuse esimehe hääl.
5.8. Juhatuse otsus loetakse vastuvõetuks Juhatuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik Juhatuse liikmed.
VI. MAJANDUSTEGEVUS JA VARA
6.1. Ühingu majandusaasta on kalendriaasta.
6.2. Ühingu vara tekib:
6.2.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
6.2.2. Ühingu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust (sh. Ühingu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või muude Ühingu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest, sponsor- ja reklaamilepingutest, intressitulust ning muudest laekumistest);
6.2.3. annetustest ning muudest laekumistest.
6.1. Ühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
6.2. Järelevalve teostamiseks võib Üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
VII. MUUD TINGIMUSED
7.1. Ühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.
7.2. Ühingu vara tegevuse lõpetamise korral jaotatakse selleks õigustatud isikute vahel, kes määratakse Üldkoosoleku otsusega.
7.3. Kui Ühingu lõpetamisel ei saa Ühingu vara jaotada Põhikirjas ettenähtud alustel, lähtutakse seaduses sätestatust.
7.4. Kui Põhikiri on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
