Exmet RSE OÜ (asut. 2015), kes toodab ja turustab betooni armeerimiseks terasarmatuurtooteid.
Muugal asuvas ettevõttes töötab 27 inimest.
Exmet RSE kulub Baltikumi juhtivasse metalli hulgimüügi ja töötlemisega tegelevasse Exmet ettevõtete gruppi.
Individuaalliikmena liitus Betooniühinguga Kaarel Sahk, tunnustatud ehitusinsener (kutsetase VIII), Eesti Maaülikooli maaehituse ja veemajanduse õppetooli lektor.
Betooniühingu rändnäitus „Eesti 21. sajandi betoonehitis“ on alates 11. juunist nähtaval Rakvere Põhjakeskuses.
Fotonäitus annab ülevaate võistlusest „Aasta betoonehitis 2021“ ning tutvustab konkursi võidutöid aastatest 2000-2021.
Betooninäitus jääb Rakvere Põhjakeskuses avatuks 4. juulini.
Lastekaitsepäeval, 1. juunil avati Tallinna loomaaia peavärava juures Triin Türnpuu skulptuur „Nähtamatu“, mis on Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Tallinna Loomaaia ning 14 ettevõtte ühistöö.
„Kujutis tekib selle sees olevast negatiivsest alast,“ selgitas Triin Türnpuu. „Skulptuuri eesmärgiks on panna inimesed korraks aega maha võtma ja mõtisklema loomadest, keda kas enam ei ole või kes on väljasuremise ohus,“ lisas autor.
Kolmeosaline skulptuur on valatud mustaks pigmenteeritud betoonist.
Skulptuuri „Nähtamatu“ autor on EKA keraamikaosakonna magistrand Triin Türnpuu. Projekti kaasautorid on Urmas Puhkan, Kristel Saan, Lauri Kilusk, Keidi Jaakson, Triin Lehismets, Sanna Lova, Katri Palmik.
Projekti valmimisel olid nõu ja jõuga abiks neli Eesti Betooniühingu liiget: PR Betoon OÜ, Rudus AS, Doka Eesti OÜ ja Selbu Holding OÜ (Betoniplast).
Betooniühingu koolitus 11. mail Tallinna Ehituskoolis. Professor Martti Kiisa (Tallinna Tehnikakõrgkool) viis läbi koolituse „Betoonkonstruktsioonide seisukorra hindamine“. Osalejad said Eesti Ehitusinseneride Liidu 6 täiendõppe punkti.
Betooniühingu rändnäitus „Eesti 21. sajandi betoonehitis“ on alates 11. maist nähtaval Narva Astri Keskuse fuajees.
Fotonäitus annab ülevaate võistlusest „Aasta betoonehitis 2021“ ning tutvustab konkursi võidutöid aastatest 2000–2021.
Betooninäitus jääb Narva Astri Keskuses avatuks 9. juunini.
Betooniühingu kaasabil õnnestus säilitada Linnamäe pais ja hüdroelektrijaam.
Vaata Eesti Rahvusringhäälingu uudist.
Linnamäe hüdroelektrijaama taastamine 2002. aastal pälvis võistlusel „Aasta betoonehitis 2002” eriauhinna. Hüdroelektrijaama arhitektuurilise osa kavandas arhitekt Raine Karp, projekteeris AS Eesti Projekt. Jõelähtme vallavalitsuse initsiatiivil ehitati tammi kohale rippsild ning rajati vaateplatvormid. Betooni tarnis NCC Industri Eesti AS, betoontooted Lasbet AS. Ehituse peatöövõtja oli FKSM AS. Ehituse tellijaks oli Eesti Energia AS.
TalTechis viidi läbi Betooniühingu korraldatud venekeelne koolitus.
2. mai koolitusel osales 18 inimest seitsmest ettevõttest, neist viis ettevõtet on Betooniühingu liikmed.
Foto: Toomas Vainola
Eesti Betooniühing kuulutas välja betoonialaste kõrgkooli lõputööde võistluse. Üliõpilaspreemiad on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks ning valitakse Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast.
Osaleda võivad kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilaste lõputööd.
„200-aastases Eesti betoonehituses on hulgaliselt valdkondi, mis vajavad sügavamat akadeemilist lähenemist,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Betoonehitus on arenev ja paljusid võimalusi pakkuv ehitusvaldkond, mis vajab noorte energiat ja pühendumist.”
Üliõpilastööde esitamise tähtaeg on: 10. juuni 2022. a.
Eesti Betooniühingu 2021. a. üliõpilaspreemiad said:
Erik Teder – Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise alane magistritöö “Plaatvundamendi modelleerimine ja arvutus”.
Juhendaja – lektor Aldur Parts.
Mihkel Pogga – Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise alane magistritöö “3D printimisbetooni koostise alusuuring”.
Juhendaja – lektor Tanel Tuisk.
Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemia on ette nähtud Eesti üliõpilastele asjakohaste lõputööde eest.
Lõputöö peab olema seotud betooni või tema koostisosade või betoontoodetega, näiteks betooni/betoontoodete/betoonkonstruktsioonide kavandamine, projekteerimine, ehitamine vms.
Eesti Betooniühing annab üliõpilaspreemiaid välja alates 2007. aastast.
Betooniühingu üliõpilaspreemiaid on saanud Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased.
Üheksa Eesti erialaliitu ja erinevat organisatsiooni avaldasid avaliku vastulause Jägala jõel asuva muinsuskaitsealuse Linnamäe paisu, paisjärve ja nende koosmõjus kujunenud ajaloolise mälu- ja kultuurmaastiku kadumise ohu pärast.
Avalikule vastulausele kirjutasid alla: ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Veeühing, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Betooniühing.
Keskkonnaamet
Eesti Vabariigi Valitsus
Keskkonnaministeerium
Kultuuriministeerium
Pressiteade
Avalik vastulause Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks
Meie, allakirjutanud, tunneme sügavat muret Jägala jõel asuva muinsuskaitsealuse Linnamäe paisu, paisjärve ja nende koosmõjus kujunenud ajaloolise mälu- ja kultuurmaastiku kadumise ohu pärast.
22. veebruaril 2022.a viis Keskkonnaamet tagantjärele läbi Linnamäe HEJ Natura hindamise ja erandi hindamise aruande avaliku arutelu, mille käigus tutvustati kaht Keskkonnaametis koostatud dokumenti, mille eesmärgiks oli hinnata seda, kas Linnamäe paisul asuva hüdrotehnilise kompleksi abil saaks ka edaspidi elektrit toota. Neist esimene välistab kindlakäeliselt Linnamäe hüdroelektrijaamas elektri tootmise ja teine põhjendab erandi tegemise võimatust ning ühtlasi kirjeldab Keskkonnaameti soovi lammutada ajalooline pais kas osaliselt või täielikult ning likvideerida täielikult paisjärv. Eelistatuks tegevuseks peab Keskkonnaamet seejuures kaitsealuse paisu täielikku lammutamist.
Keskkonnaameti teatel on „pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks /…/ Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4).“ Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kultuuripärandi kaitse korraldajateks Eestis Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium. Kuidas on võimalik, et Keskkonnaamet hindab pädevalt ja objektiivselt Linnamäe muinsuskaitsealuse paisu ning ka laiemalt Linnamäe kultuurmaastiku säilitamisega seotud küsimusi, kui on juba enne avalikku arutelu väljendanud veendumust, et kõige õigem oleks mälestiseks olev ajalooline pais lammutada.
Keskkonnaamet põhjendab oma kavatsust Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga, leides, et direktiiv ja selle alusel moodustatud Natura 2000 kaitseala staatus eeldab paisu või paisjärve likvideerimist. Tegemist on järjekordse näitega ülemäärasest Euroopa seadusakti tõlgendamisest. Mainitud direktiiv sedavõrd radikaalseid abinõusid ette ei näe, sest „direktiivi peamine eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke nõudeid, aitab käesolev direktiiv kaasa säästva arengu üldise eesmärgi saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse säilitamine võib teatavatel juhtudel eeldada inimtegevuse jätkamist või isegi soodustamist“.[1] Möödunud aastane Riigikohtu lahend ajaloolise Hellenurme vesiveski paisu kohta tõdeb, et „Loodusdirektiiv ei saa seega kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale.“2
Linnamäe paisul oli tegemist analoogse olukorraga nagu Hellenurmeski: kui 2004. aastal moodustati Natura Jägala jõe hoiuala oli paisjärv olemas ning paisutamiseks ja elektri tootmiseks oli 2002. aastal antud vee erikasutusluba. Pärast seda veekasutuse ja ehituslikke muutusi Linnamäe paisul ei ole tehtud.
Natura erandi hindamise raames väidab Keskkonnaamet, et avalik ülekaalukas huvi paisu säilitamiseks puudub, ehkki Muinsuskaitseamet, kui avaliku huvi esindaja mälestiste puhul, on oma vastuskirjas avalikku huvi tõestanud ning lammutamise välistanud. Samuti saatsid vesiehitise kompleksi terviklikuks säilitamiseks pöördumised Eesti kultuuripärandi ja arhitektuuriga tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused: ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Betooniühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Veeühing – kõik, kes ka sellele kirjale on alla kirjutanud.
Keskkonnaameti tellitud ja Mart Hiobi (Artes Terrae OÜ) koostatud ekspertiis pole kultuuripärandi mõjude hindamisel erapooletu, sest Keskkonnaameti poolt püstitatud ülesanne oli hinnata 3 alternatiivset lammutusvarianti, mitte Linnamäe HEJ kultuuriobjekti kui iseseisva kompleksi säilitamise alternatiive. Objektiivse mõjude hindamise puhul peaks üks variant olema ka hinnang olemasoleva olukorra säili(ta)misele. Ekspertiisi ei olnud ka avalikustamisel olevate dokumentide hulgas. Leiame, et Keskkonnaamet Natura erandi hindamise eest vastutava organisatsioonina pole olnud erapooletu kaasaja ning pole arvestanud ülekaalukaid avalikke huve kultuuripärandi kaitsel.
Leiame, et Linnamäe HEJ, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise ülekaaluka avaliku huviga, missugusel juhul Natura erand rakendub. Selleks oleks pelgalt piisanud riiklikke ülekaalukaid huve esindava Muinsuskaitseameti seisukohast. Kuid ülekaalukat avalikku huvi väljendavad ja toetavad kõik allakirjutanud kultuuripärandi, arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks kohalikud pärandikogukonnad, läbi kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade.
Riigikohus on leidnud, et ülekaalukas avalik huvi seisneb riigi institutsioonide ja kodanikuühenduste soovis kaitsta väljakujunenud keskkonda ja kogukondlikke väärtusi.3
Ülekaalukas avalik huvi on riigi üldine huvi, mis planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt võib olla näiteks seotud riigikaitse, julgeoleku, energia tootmise, looduskaitse või muinsuskaitsega. Tegu on kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.
Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku hävitamist ning kultuuripärandi hävingut.
Oleme veendunud, et Linnamäe paisu ning paisjärve ühiselt kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine (selle ümber ehitamine on selle lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe paisu ja paisjärve kui kultuuripärandi saatust ei saa ainuisikuliselt otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades pädevad institutsioonid.
Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada meie riigi eesmärgiga – hoida meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub kahtlemata Linnamäe HEJ kompleksi säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks muinsuskaitsealused arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume asjaomastel instantsidel teha otsus erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis anti käiku 1924. aastal.
Säilitame Linnamäe HEJ ja paisu tulevastele põlvedele!
Lugupidamisega
ICOMOS Eesti komitee (digiallkiri)
Eesti Arhitektide Liit (digiallkiri)
Eesti Ehitusinseneride Liit (digiallkiri)
Eesti Veeinseneride Liit (digiallkiri)
MTÜ Eesti Veskivaramu (digiallkiri)
Eesti Veeühing (digiallkiri)
Eesti Muinsuskaitse Selts (digiallkiri)
Eesti Arhitektuurimuuseum (digiallkiri)
Eesti Betooniühing (digiallkiri)
Linnamäe pais. Foto: Toomas Tuul.
Tänasel betoonipäeval kuulutati välja konkursi „Aasta betoonehitis 2021” võitjad.
Aasta betoonehitis 2021 – Tallinna sadama kruiisiterminal.
Konkursi peaauhind, arhitektuur – Salto AB OÜ (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm) ja Stuudio Tallinn OÜ (Villem Tomiste).
Tellija: Tallinna Sadam AS
Konstruktor: Sweco Projekt AS
Ehituse peatöövõtja: YIT Eesti AS
Betoonitööd: Azelta Projekt OÜ, Savekate OÜ, Ideia OÜ
Betoon: Framm AS, Betoonimeister AS, Rudus AS
Betoontooted: Narva-Bark AS, VMT Betoon AS, Muuga Betoonelement AS, Mammut Element OÜ
Raketis: Ramirent Baltic AS.
Vt. lühifilmi Kruiisiterminalist siit:
https://www.dropbox.com/sh/856l6ntrjhogvbb/AABUkjM57PfIOaI9CAQ0GAaga?dl=0
Žürii kommentaar: „Silmapaistva multifunktsionaalse hoone projekteerimise eest, kus on suurepäraselt näha betooni mitmekülgsed kasutusvõimalused, avades Tallinnas uues kvaliteedis mereäärse linnaruumi.”
Žürii esimees Aadu Kana: „AS Tallinna Sadam on teinud väärt teo, avades sada aastat linnakodanikele suletud olnud Tallinna ranna-ala atraktiivsel moel nii linlastele kui meie külalistele.”
Võidutööde fotovalikut saab alla laadida:
https://www.dropbox.com/sh/ytmd5g986mm6v16/AABPd8LO7ma4I1QyUwszqiNEa?dl=0
Eriauhind: Riia-Vaksali tänava tunnelid ja viadukt, Tartus.
Arhitektuur: PART OÜ (Sille Pihlak, Siim Tuksam).
Žürii kommentaar: „Silmapaistva betoonarhitektuuri eest voolava ja kaasava taristudisaini ning linnaruumilise maamärgi loomisel.”
Žürii esimees Aadu Kana: „Betooni plastilisus on olulisel kohal tugeva ja efektse arhitektuurivormi saavutamisel.”
Eriauhind: Tabasalu põhikool, Harjumaal.
Arhitektuur: Andro Mänd (Hoov AB OÜ) ja Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid OÜ).
Žürii kommentaar: „Efektsete betoonist välisseinaelementidega ja läbimõeldud detailidega funktsionaalselt tervikliku koolihoone loomise eest.”
Eriauhind: Mary Kay muusikastuudio Mölndalis, Rootsi.
Betoonelemendid: E-Betoonelement OÜ.
Žürii kommentaar: „Järjepideva innovaatilise lähenemise eest betoonelementide kujunduslahenduste realiseerimisel.”
Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhinna sai Stricto Project OÜ – Riia-Vaksali tänavate tunnelite ja viadukti konstruktsioonide peaprojekteerija.
Äripäeva ehitusuudiste eriauhinna sai Nordecon AS – Kindluse kooli ehituse peatöövõtja.
Tänavu kahekümne teist korda korraldatud konkurss „Aasta betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni.
Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2021. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.
„Aasta Betoonehitis 2021” võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Arhitektide Liidust – Tiit Trummal, Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Indrek Laul, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust – Johann-Aksel Tarbe, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Aadu Kana – Kunda Nordic Tsement AS, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Teeli Remmelg, Äripäeva ehitusväljaannete peatoimetaja, Liivi Tamm, ajakirja „EhitusEST” peatoimetaja, ning Soome arhitekt Maritta Koivisto – ajakirja „Betoni” peatoimetaja.
