TalTechis viidi läbi Betooniühingu korraldatud venekeelne koolitus.
2. mai koolitusel osales 18 inimest seitsmest ettevõttest, neist viis ettevõtet on Betooniühingu liikmed.
Foto: Toomas Vainola
Rubriik: Ühingust
Betooniühing kuulutas välja 2022. aasta üliõpilastööde võistluse
Eesti Betooniühing kuulutas välja betoonialaste kõrgkooli lõputööde võistluse. Üliõpilaspreemiad on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks ning valitakse Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast.
Osaleda võivad kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilaste lõputööd.
„200-aastases Eesti betoonehituses on hulgaliselt valdkondi, mis vajavad sügavamat akadeemilist lähenemist,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Betoonehitus on arenev ja paljusid võimalusi pakkuv ehitusvaldkond, mis vajab noorte energiat ja pühendumist.”
Üliõpilastööde esitamise tähtaeg on: 10. juuni 2022. a.
Eesti Betooniühingu 2021. a. üliõpilaspreemiad said:
Erik Teder – Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise alane magistritöö “Plaatvundamendi modelleerimine ja arvutus”.
Juhendaja – lektor Aldur Parts.
Mihkel Pogga – Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise alane magistritöö “3D printimisbetooni koostise alusuuring”.
Juhendaja – lektor Tanel Tuisk.
Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemia on ette nähtud Eesti üliõpilastele asjakohaste lõputööde eest.
Lõputöö peab olema seotud betooni või tema koostisosade või betoontoodetega, näiteks betooni/betoontoodete/betoonkonstruktsioonide kavandamine, projekteerimine, ehitamine vms.
Eesti Betooniühing annab üliõpilaspreemiaid välja alates 2007. aastast.
Betooniühingu üliõpilaspreemiaid on saanud Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased.
Betooniühing ühines avaliku pöördumisega Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks
Üheksa Eesti erialaliitu ja erinevat organisatsiooni avaldasid avaliku vastulause Jägala jõel asuva muinsuskaitsealuse Linnamäe paisu, paisjärve ja nende koosmõjus kujunenud ajaloolise mälu- ja kultuurmaastiku kadumise ohu pärast.
Avalikule vastulausele kirjutasid alla: ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Veeühing, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Betooniühing.
Keskkonnaamet
Eesti Vabariigi Valitsus
Keskkonnaministeerium
Kultuuriministeerium
Pressiteade
Avalik vastulause Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks
Meie, allakirjutanud, tunneme sügavat muret Jägala jõel asuva muinsuskaitsealuse Linnamäe paisu, paisjärve ja nende koosmõjus kujunenud ajaloolise mälu- ja kultuurmaastiku kadumise ohu pärast.
22. veebruaril 2022.a viis Keskkonnaamet tagantjärele läbi Linnamäe HEJ Natura hindamise ja erandi hindamise aruande avaliku arutelu, mille käigus tutvustati kaht Keskkonnaametis koostatud dokumenti, mille eesmärgiks oli hinnata seda, kas Linnamäe paisul asuva hüdrotehnilise kompleksi abil saaks ka edaspidi elektrit toota. Neist esimene välistab kindlakäeliselt Linnamäe hüdroelektrijaamas elektri tootmise ja teine põhjendab erandi tegemise võimatust ning ühtlasi kirjeldab Keskkonnaameti soovi lammutada ajalooline pais kas osaliselt või täielikult ning likvideerida täielikult paisjärv. Eelistatuks tegevuseks peab Keskkonnaamet seejuures kaitsealuse paisu täielikku lammutamist.
Keskkonnaameti teatel on „pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks /…/ Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4).“ Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kultuuripärandi kaitse korraldajateks Eestis Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium. Kuidas on võimalik, et Keskkonnaamet hindab pädevalt ja objektiivselt Linnamäe muinsuskaitsealuse paisu ning ka laiemalt Linnamäe kultuurmaastiku säilitamisega seotud küsimusi, kui on juba enne avalikku arutelu väljendanud veendumust, et kõige õigem oleks mälestiseks olev ajalooline pais lammutada.
Keskkonnaamet põhjendab oma kavatsust Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga, leides, et direktiiv ja selle alusel moodustatud Natura 2000 kaitseala staatus eeldab paisu või paisjärve likvideerimist. Tegemist on järjekordse näitega ülemäärasest Euroopa seadusakti tõlgendamisest. Mainitud direktiiv sedavõrd radikaalseid abinõusid ette ei näe, sest „direktiivi peamine eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke nõudeid, aitab käesolev direktiiv kaasa säästva arengu üldise eesmärgi saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse säilitamine võib teatavatel juhtudel eeldada inimtegevuse jätkamist või isegi soodustamist“.[1] Möödunud aastane Riigikohtu lahend ajaloolise Hellenurme vesiveski paisu kohta tõdeb, et „Loodusdirektiiv ei saa seega kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale.“2
Linnamäe paisul oli tegemist analoogse olukorraga nagu Hellenurmeski: kui 2004. aastal moodustati Natura Jägala jõe hoiuala oli paisjärv olemas ning paisutamiseks ja elektri tootmiseks oli 2002. aastal antud vee erikasutusluba. Pärast seda veekasutuse ja ehituslikke muutusi Linnamäe paisul ei ole tehtud.
Natura erandi hindamise raames väidab Keskkonnaamet, et avalik ülekaalukas huvi paisu säilitamiseks puudub, ehkki Muinsuskaitseamet, kui avaliku huvi esindaja mälestiste puhul, on oma vastuskirjas avalikku huvi tõestanud ning lammutamise välistanud. Samuti saatsid vesiehitise kompleksi terviklikuks säilitamiseks pöördumised Eesti kultuuripärandi ja arhitektuuriga tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused: ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Betooniühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Veeühing – kõik, kes ka sellele kirjale on alla kirjutanud.
Keskkonnaameti tellitud ja Mart Hiobi (Artes Terrae OÜ) koostatud ekspertiis pole kultuuripärandi mõjude hindamisel erapooletu, sest Keskkonnaameti poolt püstitatud ülesanne oli hinnata 3 alternatiivset lammutusvarianti, mitte Linnamäe HEJ kultuuriobjekti kui iseseisva kompleksi säilitamise alternatiive. Objektiivse mõjude hindamise puhul peaks üks variant olema ka hinnang olemasoleva olukorra säili(ta)misele. Ekspertiisi ei olnud ka avalikustamisel olevate dokumentide hulgas. Leiame, et Keskkonnaamet Natura erandi hindamise eest vastutava organisatsioonina pole olnud erapooletu kaasaja ning pole arvestanud ülekaalukaid avalikke huve kultuuripärandi kaitsel.
Leiame, et Linnamäe HEJ, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise ülekaaluka avaliku huviga, missugusel juhul Natura erand rakendub. Selleks oleks pelgalt piisanud riiklikke ülekaalukaid huve esindava Muinsuskaitseameti seisukohast. Kuid ülekaalukat avalikku huvi väljendavad ja toetavad kõik allakirjutanud kultuuripärandi, arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks kohalikud pärandikogukonnad, läbi kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade.
Riigikohus on leidnud, et ülekaalukas avalik huvi seisneb riigi institutsioonide ja kodanikuühenduste soovis kaitsta väljakujunenud keskkonda ja kogukondlikke väärtusi.3
Ülekaalukas avalik huvi on riigi üldine huvi, mis planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt võib olla näiteks seotud riigikaitse, julgeoleku, energia tootmise, looduskaitse või muinsuskaitsega. Tegu on kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.
Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku hävitamist ning kultuuripärandi hävingut.
Oleme veendunud, et Linnamäe paisu ning paisjärve ühiselt kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine (selle ümber ehitamine on selle lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe paisu ja paisjärve kui kultuuripärandi saatust ei saa ainuisikuliselt otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades pädevad institutsioonid.
Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada meie riigi eesmärgiga – hoida meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub kahtlemata Linnamäe HEJ kompleksi säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks muinsuskaitsealused arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume asjaomastel instantsidel teha otsus erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis anti käiku 1924. aastal.
Säilitame Linnamäe HEJ ja paisu tulevastele põlvedele!
Lugupidamisega
ICOMOS Eesti komitee (digiallkiri)
Eesti Arhitektide Liit (digiallkiri)
Eesti Ehitusinseneride Liit (digiallkiri)
Eesti Veeinseneride Liit (digiallkiri)
MTÜ Eesti Veskivaramu (digiallkiri)
Eesti Veeühing (digiallkiri)
Eesti Muinsuskaitse Selts (digiallkiri)
Eesti Arhitektuurimuuseum (digiallkiri)
Eesti Betooniühing (digiallkiri)
Linnamäe pais. Foto: Toomas Tuul.
Aasta betoonehitis on Tallinna sadama kruiisiterminal
Tänasel betoonipäeval kuulutati välja konkursi „Aasta betoonehitis 2021” võitjad.
Aasta betoonehitis 2021 – Tallinna sadama kruiisiterminal.
Konkursi peaauhind, arhitektuur – Salto AB OÜ (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm) ja Stuudio Tallinn OÜ (Villem Tomiste).
Tellija: Tallinna Sadam AS
Konstruktor: Sweco Projekt AS
Ehituse peatöövõtja: YIT Eesti AS
Betoonitööd: Azelta Projekt OÜ, Savekate OÜ, Ideia OÜ
Betoon: Framm AS, Betoonimeister AS, Rudus AS
Betoontooted: Narva-Bark AS, VMT Betoon AS, Muuga Betoonelement AS, Mammut Element OÜ
Raketis: Ramirent Baltic AS.
Vt. lühifilmi Kruiisiterminalist siit:
https://www.dropbox.com/sh/856l6ntrjhogvbb/AABUkjM57PfIOaI9CAQ0GAaga?dl=0
Žürii kommentaar: „Silmapaistva multifunktsionaalse hoone projekteerimise eest, kus on suurepäraselt näha betooni mitmekülgsed kasutusvõimalused, avades Tallinnas uues kvaliteedis mereäärse linnaruumi.”
Žürii esimees Aadu Kana: „AS Tallinna Sadam on teinud väärt teo, avades sada aastat linnakodanikele suletud olnud Tallinna ranna-ala atraktiivsel moel nii linlastele kui meie külalistele.”
Võidutööde fotovalikut saab alla laadida:
https://www.dropbox.com/sh/ytmd5g986mm6v16/AABPd8LO7ma4I1QyUwszqiNEa?dl=0
Eriauhind: Riia-Vaksali tänava tunnelid ja viadukt, Tartus.
Arhitektuur: PART OÜ (Sille Pihlak, Siim Tuksam).
Žürii kommentaar: „Silmapaistva betoonarhitektuuri eest voolava ja kaasava taristudisaini ning linnaruumilise maamärgi loomisel.”
Žürii esimees Aadu Kana: „Betooni plastilisus on olulisel kohal tugeva ja efektse arhitektuurivormi saavutamisel.”
Eriauhind: Tabasalu põhikool, Harjumaal.
Arhitektuur: Andro Mänd (Hoov AB OÜ) ja Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid OÜ).
Žürii kommentaar: „Efektsete betoonist välisseinaelementidega ja läbimõeldud detailidega funktsionaalselt tervikliku koolihoone loomise eest.”
Eriauhind: Mary Kay muusikastuudio Mölndalis, Rootsi.
Betoonelemendid: E-Betoonelement OÜ.
Žürii kommentaar: „Järjepideva innovaatilise lähenemise eest betoonelementide kujunduslahenduste realiseerimisel.”
Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhinna sai Stricto Project OÜ – Riia-Vaksali tänavate tunnelite ja viadukti konstruktsioonide peaprojekteerija.
Äripäeva ehitusuudiste eriauhinna sai Nordecon AS – Kindluse kooli ehituse peatöövõtja.
Tänavu kahekümne teist korda korraldatud konkurss „Aasta betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni.
Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2021. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.
„Aasta Betoonehitis 2021” võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Arhitektide Liidust – Tiit Trummal, Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Indrek Laul, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust – Johann-Aksel Tarbe, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Aadu Kana – Kunda Nordic Tsement AS, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Teeli Remmelg, Äripäeva ehitusväljaannete peatoimetaja, Liivi Tamm, ajakirja „EhitusEST” peatoimetaja, ning Soome arhitekt Maritta Koivisto – ajakirja „Betoni” peatoimetaja.
Betooni alusteadmiste täiendkoolitus
Betooniühingu korraldatud ja TalTechi läbiviidud kolmepäevasel koolitusel osales 29 inimest, neist 20 Betooniühingu liikmesfirmadest.
Omandatud teadmiste parima testitulemuse auhinna sai Sten Jõgi AS Betoonimeistrist.
Venekeelne betooni alusteadmiste täiendkoolitus toimub mais.
Betooniühinguga liitus In Fatis UAB
Kes pakub Eestis, Lätis ja Leedus ehitajatele ja betoonitootjatele fiiber-tooteid (makrofiiber ja mikrofiiber) ning töötab välja (arvutab) betoonkonstruktsioonidele fiiber-lahendusi. Kaubamärk „PP Baltic“.
Eesti Betooniühingul on nüüdsest 81 liiget.
Eesti Betooniühing sai uue juhatuse
Eesti Betooniühing valis korralisel üldkoosolekul ühingu juhatusse kaks uut liiget – Mati Laurson ja Raivo Vesiaid.
Eesti Betooniühingu juhatuse esimehena jätkab Imre Leetma.
Eesti Betooniühing pidas korralise üldkoosoleku 17. veebruaril Tallinna Ehituskooli saalis. Ühingu liikmeks on hetkel 80 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
„Eestis on enamikule betooniga seotud ettevõtteile saanud auasjaks osaleda ühises töös valdkonna arendamises ja betooni, kui enimkasutatava kodumaise ehitusmaterjali maine kasvatamises,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Mida laialdasem on Betooniühingu kandepind, seda kindlahäälsemalt saame esindada ka liikmete ühiseid huvisid,” lisas Leetma.
Imre Leetma:
„Meie liikmeskond on järjepidevalt kasvanud, mis näitab betoonisektori usaldust ja toetust senitehtule.“
Eesti Betooniühingu uus üheksaliikmeline juhatus:
– Jürgen Einpaul, Estkonsult OÜ
– Mati Laurson, Savekate OÜ
– Imre Leetma, Kunda Nordic Tsement AS
– Vaido Leosk, E-Betoonelement OÜ
– Johannes Pello, Tallinna Tehnikaülikool
– Kalev Ramjalg,
– Mait Rõõmusaar, Nordecon Betoon OÜ
– Kalle Suitslepp, Betoonimeister AS
– Raivo Vesiaid, Peri AS.
Uues juhatuses on kaks uut liiget – Mati Laurson ja Raivo Vesiaid. Mati Laurson kuulus Betooniühingu juhatusse ka aastatel 2004–2014 ning oli ühingu esimees 2008–2012.
Eesti Betooniühingu üldkoosolekul valiti ühingu revidendiks tagasi Tiit Raud, TMB Element OÜ juhatuse esimees.
Imre Leetma:
„Hea meel on sellest, et ühingu uues juhatuses on kaks uut liiget, mis kindlasti lisab ühingu tegevusse uut energiat. Oleme püüdnud Betooniühingu juhatusse kaasata võimalikult erinevaid betooniga seotud tegevusalade esindajaid, mis aitab meil hoida organisatsiooni juhtimise värske ja tasakaalustatuna.”
Eesti Betooniühingu üldkoosolek tunnustas ühingu uue auliikmena insener Enn Uustalu.
Üldkoosolek kinnitas 2021. aasta tegevusaruande koos revidendi aruandega ja 2022. aasta tegevuskava koos eelarvega.
Betooniühingu uue juhatuse esimesel koosolekul valiti Imre Leetma jätkama ühingu juhatuse esimehena.
Enn Uustalu valiti Eesti Betooniühingu auliikmeks
Eesti Betooniühingu juhatus valis üksmeelselt ühingu auliikmeks insener Enn Uustalu.
„Enn Uustalu on üle 50 aasta olnud seotud sideainete ja betoonide uurimise, õpetamise ja rakenduste valdkonnaga,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ta on konsulteerinud ja koolitanud betoonilisandite valdkonnas loendamatut hulka inimesi Eesti, Lätis, Leedus, Ukrainas, olles nii mõnegi uue aine ja meetodi maaletoojaks-esmatutvustajaks.”
Enn Uustalu on väärtustanud betooni ja selle arengut läbi betoonilisandite uurimise ja kasutusele võtmise. 1997. aastal ilmunud väljaanne „Betoonilisandid“ annab tervikliku ülevaate mitmesugustest keemilistest lisanditest, mis segatuna väikestes kogustes betoonisegu koostisesse võimaldavad muuta betoonisegu ja kivistunud betooni omadusi soovitud suunas. Enn Uustalu sulest on ilmunud üle 50 uurimuse ja artikli tsementide ja betoonide valdkonnas.
Enn Uustalu (sünd. 9.01.1944) on lõpetanud 1962. aastal Maardu keskkooli ja 1967. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi mäenduse erialal. 1967-1997 töötas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusmaterjalide uurimislaboratooriumis, kaitstes 1975 doktorikraadi teemal: põlevkivituhkportland-tsemendi terastiku koostise mõju uurimine tsemendi omadustele.
Enn Uustalu on täiendanud oma teadmisi tsementide ja betoonide alal Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal, 1977-1981 töötas ta Alžeerias Annaba Ülikooli ehitusmaterjalide õppetooli külalisprofessorina. 1997-1998 töötas ta AS EMV Jüri Betoonitööstuses kvaliteedijuhina, 1999-2002 AS NCC Industri Eesti kvaliteedijuhina. 2002. aastal asutas ta Remei Baltica OÜ ja ettevõttega on Enn Uustalu seotud tänaseni.
Eesti Betooniühingu auliikme statuudi põhjal on „auliikmeks valimine eriline lugupidamisavaldus nendele isikutele, kellel on suuri teeneid Eesti Betooniühingu eesmärkide elluviimisel. Auliikme valib Eesti Betooniühingu juhatus konsensuse alusel.”
Remei Baltica OÜ on Eesti Betooniühingu asutajaliige.
Eesti Betooniühing on auliikme staatuse omistanud kaheksale isikule. 2010. aastal omistati auliikme nimetus Aadu Kanale, 2012. aastal Toomas Laurile, 2014. aastal Vello Otsmaale, 2015. aastal Arvo Tinnile, 2018. aastal Peep Tederile, 2021. aastal Viktor Mõisjale ja Heiki Meosele ning 2022. aastal Enn Uustalule.
Betooniühingu uus liige – R-Group Baltic OÜ
2013. aastal asutatud R-Group Baltic OÜ on betoonelementide taride ning muude terastarvikute tootja ja müüja. Ettevõttes töötab 20 inimest.
Ettevõtte juht – Pauli Pöllänen.
Vt ka: https://rsteel.fi
Eesti Betooniühingul on 79 liiget.
Linnamäe hüdroelektrijaama kaitseks
Taas on käivitunud rünnakud muinsuskaitsealuse Linnamäe HEJ ja selle tammi vastu Jägala jõel. Eesti Betooniühing saatis Keskkonnaametile enda seisukohad käimasoleva keskkonnamõju hindamisega seoses.
Betooniühingu esimees Imre Leetma avaldas samal teemal Õhtulehes ka artikli: https://www.ohtuleht.ee/1055300/imre-leetma-lahingud-jagala-joel
Avaldame artikli siin originaalkujul.
Lahingud Jägala jõel
Seoses Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja hüdroenergiast elektri tootmise järjekordse keskkonnahindamisega
Imre Leetma
Eesti Betooniühingu esimees
Aastaid on kestnud kemplus Jägala jõe paisutamise ja paisu lammutamise teemadel. Ühel pool on looduskaitse seadusepügalates juristi täpsusega järge ajavad looduskaitsjad ning teisel pool, tundub, et kogu muu Eesti rahvas.
Teadaolevalt pole antud küsimuses rahvaküsitlust, sotsioloogilist uuringut tehtud, kuid arvestades seda, et Linnamäe hüdroelektrijaama (loe: paisu säilitamise) edasitegutsemise poolt on nii kohalik kogukond ja omavalitsus kui kultuuriavalikkus, võib selliseid järeldusi teha. Loe näiteks arhitekt Kalle Vellevoogi arvamusartiklit: Linnamäe paisul näeme, kuidas mälestistega ei tohi käituda, 16.12.21: https://www.err.ee/1608437945/kalle-vellevoog-linnamae-paisul-naeme-kuidas-malestistega-ei-tohi-kaituda
Tahaks siiski aru saada, mille üle siin vaieldakse – paar kilomeetrit Linnamäe paisust ülesvoolu asub Jägala juga ning kalade teekond ikkagi katkeks. Kas järgmisena hakkame ortodoksete loodusametnike eestvedamisel ka tuhandeid aastaid vanu looduslikke paise lammutama, et (võibolla) mõnele sajale või tuhandele lõhele ja silmule elupaiku tekitada?
Linnamäe hüdroelektrijaam (HEJ) oli tärkava Eesti Vabariigi suur, entusiastlik samm kodumaise vee-energia rahva hüvanguks tööle panekul. See oli ja on Eesti suurim hüdroelektrijaam. Linnamäe HEJ on ilus, terviklik, ja oluline rahvusliku tööstusliku kultuuripärandi näide. 2016. aastast ka muinsuskaitse all. Ning looduskeskkonda suurepäraselt sobituv – seda kinnitavad ka tuhanded inimesed, kes siin aastaringselt käivad.
Nagu öeldakse: „Puhka Eestis!“.
Eesti taasiseseisvudes suutsid aktiivsed inimesed kaasata laia avalikkuse (seda pikka-pikka inimeste ja ettevõtete rida, kes õla alla panid, saab lugeda elektrijaama paisu kõrval oleval mälestustahvlil), et Eesti Energia eestvedamisel nõukogude tegelikkuse lagastatud veejõujaamale uuesti hing sisse puhuda. 2002. aastal saigi see teoks.
Kas tõesti laseme jõuetuses käed rippu ja tunnistame, et seadusepügal on tervest mõistusest ülem?
Tekib küsimus – milline on see piir, kus lõpeb tänapäeva arusaamadele omane looduse kaitse, inimese tehtu ümberpööramine eluslooduse tasakaalupunktide saavutamiseks?
Nõukogudeaegsete maaparandusobjektidega võib vist lihtsalt minna… Aga kui me jõuame Vargamäe põldudeni – kas need tuleb ka uuesti sohu uputada?
Või peame ikkagi jõudma Kristuse-eelse olekuni oma looduse tagasipööramise ihalustes? Või puu otsa tagasi ronima?
Kas kõik see töö ja vaev, mida meie esiisad rügasid jõgede paisutamisel, soode kuivendamisel – see kõik on olnud tühi töö? Me lihtsalt sülgame oma esivanematele, nende tehtule?
Arhitekt Kalle Vellevoog sõnastas tabavalt: „Keskkonna mõiste on Eestis selgelt määratlemata ning puudub terviklik vaade, millised on meie ruumilised väärtused ja eesmärgid. Keskkond ei hõlma mitte ainult looduskeskkonda, vaid ka inimeste loodud tehiskeskkonda, sealhulgas pärandmaastikke. Väärtuslike tehis- ja elukeskkondade kaitse ning säilitamine peaks olema igasuguse keskkonnakaitse loomulik osa.“
Tänavu möödub 100 aastat Linnamäe hüdroelektrijaama ehitama asumisest. Elektrit hakkas Jägala jõe elektrijaam tootma 1924.
