Ehitusliidud hoiatavad kutseharidusreformi kahjulike mõjude eest

Kaheksa juhtivat ehitusvaldkonna kutse- ja erialaliitu pöördusid haridus- ja teadusminister Kristina Kallase poole ühispöördumisega, milles väljendatakse tõsist muret kavandatava kutseharidusreformi mõju üle tööturule. Tööandjate hinnangul ei toeta mitmed kavandatavad meetmed sektori vajadusi ega aita tagada kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu.

Kõige kriitilisemaks peetakse üleminekut nelja-aastasele kutsekeskhariduse õppele. Ehitusettevõtjate sõnul pole senine 3-aastane süsteem probleemide allikas – pigem takistab kvaliteetse hariduse omandamist see, et paljudel põhikooli lõpetajatel puuduvad vajalikud baasoskused. Pikem õppeaeg suurendaks tööandjate hinnangul katkestamiste arvu ning ei motiveeriks noori kutsekeskharidust valima.

„Sundviisil nelja-aastaseks muudetud õppekavad ei arvesta õppurite erinevate võimete ja eesmärkidega ning võivad viia kutsehariduse konkurentsivõime languseni,“ märgitakse pöördumises. Tööstussektori esindajad soovitavad jätta kutsekoolidele ja valdkonna tööandjatele võimaluse otsustada 3- või 4-aastaste kavade rakendamise üle ühiselt.

Teise olulise probleemina tuuakse välja Tallinna Ehituskooli planeeritav liitmine teiste kutsekoolidega üheks suureks IT- ja tehnikakolledžiks. Tööandjate sõnul on Tallinna Ehituskool Eestis ainus ehitusvaldkonnale spetsialiseerunud kutseõppeasutus, mille senine täituvus ja koolitustase on olnud kõrgel tasemel. Liitmise tulemusel kardetakse valdkondliku fookuse hajumist, bürokraatia kasvu ja sideme nõrgenemist tööandjate ning kooli vahel.

„Kutseharidust saab reformida sisuliselt ja koostöös – mitte administratiivsete sundliitmiste ja üleüldiste nõuetega,“ rõhutavad pöördumise koostajad. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et ehitussektor annab Eestis tööd ligi 60 000 inimesele ning moodustab kuni 10% kogu majandusest. Sellise mõjuga otsuseid ei tohiks teha ilma sektori tööandjate otsese kaasamiseta.

Pöördumisele kirjutasid alla:

Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Katuse ja Fassaadimeistrite Liit, Eesti Betooniühing, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liit.

Foto: Pixabay

Betooniühingu 2025. aasta üliõpilastööde võistlus on alanud

Eesti Betooniühing kuulutas välja 2025. aasta betoonialaste kõrgkooli lõputööde võistluse. Üliõpilaspreemiad on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks ning valitakse Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast. 

Osaleda võivad kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilaste lõputööd. „Kaasaegne betoonehitus on atraktiivne ja väljakutseid pakkuv valdkond,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ootame üliõpilaste aktiivset osavõttu.”

Üliõpilastööde esitamise tähtaeg on 5. juuni 2025. a. 

Eesti Betooniühingu 2024. a. üliõpilaspreemiad said:    
Oskar Aru – Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise eriala magistritöö „Rail Baltica Ülemiste raudteeterminali järelpingebetoonist ja monoliitsest raudbetoonist kandekonstruktsioonide arvutus”. Juhendajad – Ahti Lääne, Jürgen Einpaul. 
Jane-Ly Tammekivi – Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse ja geodeesia eriala magistritöö „Betooni külmakindluse alternatiivse katsemetoodika uurimine”. Juhendaja – Olari Valter. 

Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemia on ette nähtud Eesti üliõpilastele asjakohaste lõputööde eest. Lõputöö peab olema seotud betooni või tema koostisosade või betoontoodetega, näiteks betooni/betoontoodete/betoonkonstruktsioonide kavandamine, projekteerimine, ehitamine vms.

Betooniühingu üliõpilaspreemiaid on saanud Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli,  Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased. 

Eesti Betooniühing annab üliõpilaspreemiaid välja alates 2007. aastast.

Betooninäitus on Narva Fama Keskuses

Betooniühingu uus rändnäitus alustas teekonda läbi Eesti. Kevadel on „Eesti 21. sajandi betoonehitise“ fotonäitus avatud Narvas, Fama Keskuses. Kahe kuu jooksul, 13. juunini, saavad narvakad ja nende külalised tutvuda kaasaegse Eesti betoonehituse säravate näidistega – võistluse „Aasta betoonehitis“ 25 aasta võiduehitiste fotodega. Samuti on näitusel väljas viimase „Aasta betoonehitis 2024“ kõik nominendid. 

Betooniühingu näitus ehitusmessil „Eesti Ehitab“

Uus Betooniühingu rändnäitus „Eesti 21. sajandi betoonehitis“ on 10.-12. aprillini väljas „Eesti Ehitab“ messil, Pirita näituste väljakul.

Fotonäitusel saab tutvuda 25-aastase võistluse võiduehitistega.

Samuti on väljas kõik viimase võistluse – „Aasta betoonehitis 2024“ nominendid.

Betooniühingu uus liige – Katuse Profid OÜ

Eesti Betooniühinguga liitus 84. liige – Katuse Profid OÜ. 

Ettevõtte põhitegevusala on hüdroisolatsioonitööd. Betoontarindite parandamine moodustab suure osa ettevõtte töödest. 2011. aastal asutatud ettevõttes töötab 10 inimest.

Fotol: Betooniühingu liikmetunnistuse kätteandmine 20. märtsi Betoonipäeval Filmimuuseumis Katuse Profid OÜ tegevjuhile Hillar Peetsile.

Foto: Karl Kasepõld

Aasta betoonehitis 2024 on Kalevi Jahtklubi sadamahoone

Foto: Karl Kasepõld

Tänasel Betoonipäeval Filmimuuseumis kuulutati välja konkursi „Aasta betoonehitis 2024” võitjad.  

Aasta betoonehitis 2024 – Kalevi Jahtklubi sadamahoone, Masti 16, Pirita, Tallinn. 

Konkursi peaauhind, arhitektuur – Ülar Mark, Urban Mark OÜ
Tellija: Kalevi Jahtklubi MTÜ
Konstruktor: Constructo OÜ 
Peatöövõtja: Maru Ehitus AS 
Betoonitööd: Bildex Grupp OÜ
Betoonelemendid: Detailelement OÜ
Betoon: Rudus AS 
Betoonikosmeetik: Grest OÜ 
Raketis: Doka Eesti OÜ.  

Žürii kommentaar: „Südamega tehtud hoone – ja seda on tunda igas detailis. Sadamahoone betoonelementide valamisel on kasutatud klubiliikmete vanu purjeid, mis on saanud uue elu ja talletatud betooni mustrina. Nõnda sündis kordumatu „purjebetoon” – materjal, mis sobib sadamahoonele ideaalselt nii idee kui ka esteetika poolest”.

Žürii esimees Aadu Kana: „„Purjebetoon” ei ole pelgalt visuaalne efekt, betooni on talletatud iga purje ajalugu. Selle õmbluste ja voltide sillerdav pind kannab endas mälestusi tormidest ning meremeeste seiklustest. Iga sentimeeter kleeplinti räägib loo purje parandamisest keset tormimöllu”. 

Võidutööde fotovalikut saab alla laadida:
https://www.dropbox.com/scl/fo/meykxa96kilj97g28oxqz/AH5dIjXdCeQHsericA7H5Lk?rlkey=yh2qc5f7scbwllgqdlmt4l7fs&st=mlryewss&dl=0

Eriauhind – Keila lauluväljak: 

– arhitektuur – molumba OÜ: (Karli Luik, Johan Tali, Helina Maalt, Priit Rannik, Harry Klaar, Harri Kaplan),                                                                                                                  
– tellija – Keila linnavalitsus,  
– betoonitööd – PR Betoon OÜ

Zürii kommentaar: „Võistluse kõige lennukama ja mängulisema arhitektuuriga ehitis – suurepärane näide sellest, kuidas tark tellija, head arhitektid ja pühendunud ehitaja loovad tipptasemel tulemuse”.  

Eriauhind – Suvila XXXI: 


– arhitektuur – Madis Eek, AB Eek & Mutso
– betoonitööd – Telor Ehitused OÜ

Zürii kommentaar: „Hea arhitektuuri ja sooja atmosfääriga eramaja. Laudis ja laudisraketisega vormitud betoon loovad efektse kontrasti ja sulanduvad hästi Nõmme mändide alla“.

Žürii esimees Aadu Kana: „Betoonpindade kvaliteet on silmapaistev, lausa nii kõrgel tasemel, et võiks nimetada AAA superklassiks“.

Eriauhind – Heliskulptuur „ONKAI“peatöövõtja NOBE OÜ-le, Eesti betoonehituse maailma viimise eest. 

Žürii esimees Aadu Kana: „Heliskulptuur „ONKAI” on skulptor Lukas Kühne järjekorras neljas heliskulptuur, mis paikneb Jaapani mägedes, vanade riisipõldude astmestikul. On eriti märgiline, et Jaapanisse loodud heliskulptuur esitleb Eesti meistrite oskusi, kvaliteeti ja pühendumust kõige kõrgemal tasemel.“

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhinna said: 
– Enefit 280-2 peaprojekteerijad Maru Ehitus AS ja Norte OÜ ning
– Enefit 280-2 ehituskonstruktsioonide projekteerijad Inseneribüroo Kandev OÜ ja DMT Insenerid OÜ.

Foto: Karl Kasepõld

Äripäeva ehitusuudiste eriauhinna sai – Maru Betoonitööd OÜ – Enefit 280-2 ja Kaitsepolitseiameti hoonete betoonitööde eest. 

Tänavu kahekümne viiendat korda korraldatud konkurss „Aasta betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni.
Tänavusele konkursile nomineeriti 12 ehitist. Võistlusele sai esitada 2024. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi. 

„Aasta Betoonehitis 2024” võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Arhitektide Liidust – Ülo-Tarmo Stöör, Eesti Betooniühingust – Kalev Ramjalg, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Indrek Laul, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust – Johann-Aksel Tarbe, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Marina Vaganova, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Teeli Remmelg, Äripäeva ehitusväljaannete peatoimetaja, Liivi Tamm, ajakirja „EhitusEST” peatoimetaja, ning Soome arhitekt Maritta Koivisto – ajakirja „Betoni” peatoimetaja ning Aadu Kana – Heidelberg Materials Kunda AS, žürii esimees.

Betooniühingu üldkoosolek

4. märtsil toimus Eesti Betooniühingu korraline üldkoosolek.

„Aasta betoonehitis 2024“ nominent-ehitises – Hampton by Hilton hotelli konverentsisaalis oli peakõnelejaks endine diplomaat ja raadioajakirjanik Harri Tiido.

Üldkoosolekul kuulati ära tegevjuht Toomas Vainola tegevusaruanne ning revident Tiit Raua aruanne.

Betooniühingu esimees Imre Leetma tutvustas alanud aasta tegevuskava ja andis liikmetunnistuse kätte ühingu uusimale liikmele – URETEK Baltic OÜ. 

Kõik vajalikud otsused said vastu võetud.

Betooniühingus on 83 liiget, neist 70 ettevõtet-organisatsiooni, 7 individuaalliiget ning 6 auliiget.

Fotod: Tiit Veermäe & Erik Riikoja. 

Betoonehitiste näitus on veebruaris Viimsi Keskuses

Betooniühingu näitus „Eesti 21. sajandi betoonehitis“ on läbi veebruari ja poole märtsi  avatud Viimsi Keskuse fuajees.

Fotonäitusel tutvustatakse võistluse „Aasta betoonehitis 2023“  22 nominenti. Näitusel saab ülevaate võistluse 24 aasta pikkusest ajaloost, läbi võidutööde tutvustamise.

Näitus on Viimsi Keskuse fuajee 2. korrusel avatud 17. märtsini 2025.