INF Ehitus OÜ – Betooniühingu uus liige

Tänavu asutatud INF Ehitus OÜ on uus ettevõte, kuid võtmeisikud seal on teada-tuntud tegijad Eesti ehitusmaastikul.
Ettevõtte põhitegevusala: Elamute ja mitteeluhoonete ehitus, betoonitööd.
Ettevõtte juht – juhatuse liige Veiko Sumre.

2021. aastal on Eesti Betooniühinguga liitunud 5 uut liiget:
– Mapri Ehitus OÜ (asut 2010) – ehituse peatöövõtt, betoonitööd
– Holger Karema – konstruktor
– Reme Grupp OÜ (2009) – monteeritavad ja monoliitbetoonist hooned ja rajatised
– Rahmer Grupp OÜ (2018) – betoonitööd, vundamendid, müüritised
– INF Ehitus OÜ (2021) – elamute ja mitteeluhoonete ehitus, betoonitööd.

Eesti Betooniühingul on 78 liiget.

Betoonisõber 2021 on Tallinna linnavalitsus

Eesti Betooniühing kuulutas 2021. aasta „Betoonisõbraks” Tallinna linnavalitsuse – betooni mitmekülgse kasutamise eestkõnelejana ning betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutusvaldkondade laiendamise eest.

Tallinna linnas on osatud betooni, kui tänapäeva levinuima ehitusmaterjali eeliseid edukalt ära kasutada juba pikki aastakümneid. Kui nõukogude ajal aitasid betoonist elementmajad  sadadel tuhandetel kodu saada Mustamäel, Lasnamäel ja Õismäel, siis tänapäevalgi on  uued kortermajad ehitatud valdavalt vastupidavast ja kvaliteetsest betoonist. 

„Ilma betoonita on tänapäevane linnakeskkond mõeldamatu. Nii meie majad, rajatised, infrastruktuur, linnatänavad, pargid ja sadamad – kõik nad vajavad betooni,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ka viimastel aastatel on Tallinna linnavalitsus välja paistnud betooniteadliku ja -sõbralikuna. Betooniühing on seda märganud ning „Betoonisõbra” tiitli omistamisega tahame Tallinna linnavalitsuse panust betooni kui enamkasutatava kodumaise ehitusmaterjali kasutamisel omalt poolt ära märkida,” lisas Leetma. 

Viimaste aastate ehitistest väärivad selles kontekstis esile tõstmist:

  • enamik uusi koolimaju, lasteaedu, sotsiaalmaju, tervisekeskuseid;
  • Ülemiste liiklussõlm (Aasta betoonehitis 2013), Reidi tee, Haabersti ristmiku viadukt ja tunnelid; 
  • betoonelementidest Tondiraba jäähall (Aasta betoonehitis 2014), Tondiraba park; 
  • viimasel kümmekonnal aastal on Tallinnas järjest juurde ehitatud betoonist kestlikke bussitaskuid; 
  • 2016. aastal rajatud Õismäe betoontee katselõik juba kinnitab betooni kui vastupidava materjali võimalusi tänapäeva teedeehituses, jne jne. 

„Betoonisõber 2021” aunimetus kuulutati välja kolmapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. 

Unikaalse „Betoonisõbra” auhinna Tallinna linnavalitsusele tegi kunstnik Jüri Mildeberg. 

2020. aastal kuulutati Betooniühingu „Betoonisõbraks” ehitusajaloolane Maris Mändel, 2019. aastal ehitusettevõtja Mait Rõõmusaar, 2018. aastal ehitusettevõtja Peep Roosmann. 

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks neid inimesi ja organisatsioone, kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.   

Algab konkurss – Aasta betoonehitis 2021

Milline on 2021. aasta parim betoonehitis?

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutasid välja konkursi „Aasta betoonehitis 2021”. Võistluse eesmärgiks on tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet ning kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule. 

„Eesti ehitusmaastikul käib vilgas tegevus ning sellel aastal valmib hulgaliselt vajalikke ehitisi,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ootame valmivaid betoonehitisi meie võistlusele.”

Betoonehitise konkursile võib esitada:
– ehitisi – hooneid ja rajatisi – mis antakse tellijale üle 2021. aasta jooksul;
– ehitisi, mida ei ole antud konkursile varem esitatud;
– esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.   

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ning nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija, betoontoodete tootja ja betooni tarnija.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 3. detsember 2021. Võitja kuulutatakse välja üleriigilisel Betoonipäeval 2022. aasta märtsis. Betoonehitiste konkurss on vanim Eesti ehitusvaldkonna võistlus, mida on korraldatud järjepidevalt alates 2000. aastast, tänavu 22. korda. 

2020. a. Betoonehitiseks valiti – Laaneotsa maja Harjumaal. Konkursi peaauhind, arhitektuur – Joel Kopli (KUU Arhitektid).
Tellija auhind: eraisik, Konstruktori auhind: Mihkel Kannelmäe, Ehitaja auhind: Mapri Ehitus OÜ, Betoonitööde auhind: Evocon Grupp OÜ, Betooni auhind: HC Betoon AS, Raketise auhind: Peri AS.

2019. a. Betoonehitis – Sisekaitseakadeemia. Peaauhind – Arhitekt11 OÜ.

2018. a. Betoonehitis – Eesti Kunstiakadeemia. Peaauhind –  Kuu Arhitektid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann.   

2017. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – tellija Mait Rõõmusaar.  

2016. a. Betoonehitis – Eesti Rahva Muuseum. Peaauhind – DGT Architects (Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane). 

2015. a. Betoonehitis – Ihaste sild. Peaauhind – Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ (Juhan Idnurm ja Siim Idnurm). 

2014. a. Betoonehitis – Tondiraba Jäähall. Peaauhind – Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. 

2013. a. Betoonehitis – Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd. Peaauhind – AS K-Projekt (peaprojekteerija).

2012. a. Betoonehitis – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine. Peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. 

2011. a. Betoonehitis – heliskulptuur Cromatico. Peaauhind – skulptor Lukas Kühne.

2010. a. Betoonehitis – eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.

2009. a. Betoonehitis – Tallinki büroohoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press. 

2008. a. Betoonehitis – Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA.

2007. a. Betoonehitis – Puurmani kaarsild. Peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm.

2006. a. Betoonehitis – Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Hindrek Kesler.

2005. a. Betoonehitis – TTP kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.

2004. a. Betoonehitis – Ülemiste Hotell. Peaauhind – arhitekt Martin Aunin.

2003. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – Arhitektibüroo Emil Urbel.

2002. a. Betoonehitis – Tartu vangla. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.

2001. a. Betoonehitis – kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind – projekteerija Randväli ja Karema AS.

2000. a. Betoonehitis – Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil. 

Eesti Betooniühing ja Tallinna Tehnikakõrgkool korraldavad 16. korda Betooni tehnoloogiapäeva

Tallinna Tehnikakõrgkooli saalis, Pärnu mnt. 62
20. oktoobril 2021
Päeva moderaator on Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Jüri Tamm

PÄEVAKAVA

11.40 Registreerimine

12.00 Avasõnad

12.10 Tunnelite ehitamine raudteeliiklust sulgemata
Robert Sinikas,
TREV-2 Grupp, projektijuht

12.50 Leelise-täitematerjalide reaktsioonid betoonis
Martti Kiisa,
Tallinna Tehnikakõrgkool, professor

13.30 Auhind – Betoonisõber 2021

13.40 Kohvipaus IV korruse fuajees

14.40 Õismäe betoontee katselõigu uuringu tulemused
Ain Kendra,
T-Konsult, konsultant  

15.10 An Efficient, Economic and Sustainable way of connection precast concrete elements (inglise keeles)
Trond Erik Skarshaug, tegevdirektor,
Espen Lundman Solberg, müügidirektor, Invisible Connections

16.10 Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone
Peeter Tambu,
Narva peaarhitekt, Sisekaitseakadeemia nõunik

16.40 Tehnoloogiapäeva kokkuvõte


Osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 3,9 täiendõppe punkti.
Registreerimislehed palume saata hiljemalt 14. oktoobriks e-posti aadressile betoon@betoon.org
Registreerimise vorm

Osalema pääseb EL digitaalse COVID tõendi esitamisel.

Osavõtutasu on 75 eurot, Eesti Betooniühingu liikmed – 50 eurot.
Kõrgkoolide päevased üliõpilased ja õppejõud – tasuta.
Hinnale lisandub käibemaks 20%.


Lisainformatsioon:
telefon: 648 1918, 50 36650
e-post: betoon@betoon.org
www.betoon.org 

Betooniühing andis välja uustrüki raamatust „Betoonkonstruktsioonide arvutamine“

Eesti Betooniühing ja Tallinna Tehnikaülikool andsid koostöös välja kolmanda, parandatud trüki Vello Otsmaa (1932-2021) raamatust „Betoonkonstruktsioonide arvutamine“. Raamat võtab kokku teadmised betoonkonstruktsioonide arvutamise alal ning on mõeldud kõigile betoonkonstruktsioonide projekteerimise ja ehitamisega tegelejatele. Raamatu esimese trüki ilmumise järgselt valiti see aasta parimaks kõrgkooliõpikuks.                                                                                            

Raamatus on esitatud betoonkonstruktsioonide arvutuseeskirjad ja peamised konstrueerimisnõuded ning nendele vastavad arvutusnäited. Esitatud materjal on kasutatav ka ehitusalasel täiendõppel ja ekspertiiside koostamisel.

Üliõpilastel aitab raamatus esitatud materjal kaasa betoonkonstruktsioonide kursuse süvendatud omandamisele. Praktilises projekteerimistöös on raamat insenerile abiks raud- ja pingebetoonkonstruktsioonide ning nende elementide sisumõistval arvutamisel.

Raamatu autor Vello Otsmaa tegeles kogu oma elu betooni ja raudbetooni teooria ja praktikaga ning betooniala teadmiste edasiandmisega üliõpilastele. Otsmaa töötas Tallinna Tehnikaülikoolis 1958-2012, alates 2012. aastast emeriitdotsent. 

Otsmaa on konsulteerinud raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimist ja ehitamist, juhtinud vastutusrikaste ehitiste katsetamist. Tema koostatud on projekteerimisnormide eelnõu, mille alusel kehtestati esimene raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimise Eesti standard. Samuti on ta tõlkinud praegu meil kehtivad Euroopa betoonkonstruktsioonide projekteerimisstandardid ning koostanud nendele Eesti rahvuslikud lisad.
Vello Otsmaa on Eesti Betooniühingu auliige.

Raamatu kaasautorid: Johannes Pello ja Kaido Sooru.
Toimetanud Tiit Masso ja kirjastus „Ehitame”.
Fotod: Tiit Veermäe ja Raivo Tiikmaa.
Kujundanud: Anne Perema.
Raamatus on 531 lk.
ISBN 978-9949-83-738-0.

Raamatu kirjastasid Eesti Betooniühing ja Tallinna Tehnikaülikool.

Raamatu „Betoonkonstruktsioonide arvutamine“ esmatrükk ilmus 2014. aastal, mille väljaandmist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sihtasutus Archimedes. 

Raamatu 2. trükk ilmus 2015. 

Betoonpindade töötlemise koolitus

Eesti Betooniühing viis Tallinna Tehnikakõrgkoolis läbi betoonpindade töötlemise alase koolituse „Betooni kosmeetika – miks ja kuidas“. Täismajale läbi viidud koolitus oli mõeldud eelkõige arhitektidele ja sisearhitektidele.

Koolituspäeval esinesid:
– Kalev Ramjalg, puhasvalu betooni spetsialist
– Martin Aunin, arhitekt
– Lemmik Loopere, betoonpindade „kosmeetik“
– Kaia Reimo, Lacore OÜ – Novacolor värvilahenduste ametlik esindaja ja teostaja Eestis
– Isacco Mazzani, Itaalia arhitektuursete värvide ja lahenduste tootja Novacolor
– Olivier Gatey, Prantsuse pinnakaitse materjalide tootja Guard Industry
– Siim Jõgi ja Rene Sieberk, Clean Investment OÜ – Guard Industry ametlik esindaja Eestis.
Koolituspäeva moderaator oli Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor Aivars Alt.

Arhitektoon 30 – Leonhard Lapini ülistuslaul Arhitektuurimuuseumile

Leonhard Lapin lõi Eesti Arhitektuurimuuseumi 30. sünnipäevaks uue arhitektooni – „Arhitektoon 30“, mis Arhitektuurimuuseumi initsiatiivil ja Betooniühingu toetusel muuseumi juubeliks Rotermanni soolalao kõrvale püstitati:

„See teos on ülistuslaul Eesti modernismile, mida kehastab arhitektuurimuuseum – võime olla uhked, sest sellist institutsiooni ei ole ka paljudel suurtel rahvastel, arhitektuurimuuseum kehastab eestlasi kui arhitektuuri loovat rahvust,“ ütles Leonhard Lapin. „Avastasin soolalao hoone 1991. aastal, kui Vene väed oli mereäärselt alalt suures osas lahkunud ning mul oli võimalus üle plangu ronides minna vaatama seni suletud sadama maa-ala. Soolalao uksed olid valla ning põrandat kattis paks soolakiht.“ 

„Arhitektoon 30“ on loodud betoonist ja terasest – kahest tänapäeva ehituskunstis valitsevast materjalist. Põhielemendid on 16 betoonist eri kõrguse ja 30×30 cm ristlõikega posti. Postid on valgest betoonist, postide jalamil on terasplaat, kus on kirjas teose andmed ja toetajate nimed.
Kompositsiooni keskele jääb kitsas, 30 cm laiune tühi ruum. Selline lahendus teeb arhitektooni kergemaks ning laseb päikesel modelleerida erilisi ja päeva jooksul muutuvaid valgusefekte.
Lapini sõnul sümboliseerib arhitektoon „30“ tänapäeva ehituskunsti võimalust mitte kõike pragmaatiliselt täis ehitada. Inimene ei vaja elamiseks mitte ainult täis ehitatud, vaid ka tühja ruumi, mis just sedaviisi kujunebki avalikuks ruumiks, kus kõik saavad liikuda. 

„Väliselt jätab mulje nagu oleks selle teinud Vene avangardkunstnik Kazimir Malevitš, kes on minu üks vaimseid isasid. Malevitš samamoodi kasutas seda tühjust, mis seal sees oli,“ kirjeldas Lapin. „Ma olen ta täpselt pannud põhja-lõuna suunale – kui me vaatame hommikul läbi selle prao, siis on seal teine valgus ja kui me vaatame õhtul, näiteks valgetel öödel, siis on tal teine valgus.“

Nüüdseks on valminud ka 5-minutiline õppefilm, mille abil saab Arhitektuurimuuseum nii noortele kui vanadele Arhitektooni valmimise jäädvustuse abil piltlikult näidata, kuidas betoonist ehitatakse:

„Arhitektoon 30“ on osa Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäitusest „Majad, mida me vajame“. Näitusel osalevad ruumiloojad said ülesande kavandada tinglikult majaks nimetatav objekt, mille eesmärk on kindlustada ilusam, turvalisem ja rahulikum tulevik planeedil Maa. Näitus jääb avatuks 21. novembrini. 

Arhitektoon jääb Arhitektuurimuuseumi omandisse ja püsib Ahtri tänava veeres vähemalt järgmise juubelini viie aasta pärast.


Arhitektoon 30:                                              

autor: Leonhard Lapin 

konstruktor: Mehis Muru (Nordecon Betoon OÜ) 

idee elluviija: Eesti Arhitektuurimuuseum  

teostus: PR Betoon OÜ

foto- ja videotööd: Raivo Tiikmaa ja Kirill Vlassov.

rahastus: Eesti Betooniühingusse kuuluvad ettevõtted (Betoonimeister AS, HC Betoon AS, Kunda Nordic Tsement AS, Merko Ehitus Eesti AS, Nordecon Betoon OÜ, Peri AS, Rudus AS), samuti Exmet Services OÜ ja Mira Ehitusmaterjalid OÜ.

Vello Otsmaa on lahkunud

29.03.1932 – 18.08.2021

Eesti ehitussektorit on tabanud valus kaotus. 18. augustil lahkus meie keskelt oma elu betoonile ja õppejõutööle pühendanud Vello Otsmaa.

Vello Otsmaa (sünd. 29.03.1932) lõpetas Tallinna 22. Keskkooli (1951), Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna (1956), tehnikakandidaat – „Pika ringsilindrilise raudbetoonkooriku põikjõupiirolukorra eksperimentaalne uurimine” (1963), TPI ehituskonstruktsioonide kateedri assistent ja vanemõpetaja (1961-63), dotsent (alates 1964), TTÜ raudbetoonkonstruktsioonide õppetooli juhataja ja ehitiste projekteerimise instituudi direktor (1992-2001), alates 2012. aastast emeriitdotsent.

Otsmaa loengute põhiained on olnud raudbetoonkonstruktsioonid, tugevusõpetus ja ehitiste katsetamine. Ta on konsulteerinud mitmesuguste raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimist ja ehitamist, juhtinud oluliste vastutusrikaste ehitiste katsetamist.

Vello Otsmaa teadustöö olulisemad uurimisvaldkonnad olid: koorikute teoorias käsitlenud silindriliste raudbetoonkoorikute arvutamist kandevõime piirseisundeis, raudbetooni teoorias käsitlenud mitmesuguste varraskonstruktsioonide põikjõukindlust, tema tegevusvaldkonda on kuulunud pingebetoonkonstruktsioonide arvutamine.

Tallinna Tehnikaülikooli eluaegne õppejõud Vello Otsmaa on enam kui 60 aastat tegelenud betooni ja raudbetooni teooria ja praktikaga ning betooniala teadmiste edasiandmisega tudengitele. Tema koostatud on projekteerimisnormide eelnõu, mille alusel kehtestati esimene raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimise Eesti standard. Otsmaa on tõlkinud kehtivad Euroopa betoonkonstruktsioonide projekteerimisstandardid ning koostanud nendele Eesti rahvuslikud lisad. 

2014. aastal andis Eesti Betooniühing koos Tallinna Tehnikaülikooliga välja Vello Otsmaa raamatu „Betoonkonstruktsioonide arvutamine“, mis võtab kokku tänased teadmised betoonkonstruktsioonide arvutamise alal. Otsmaa õpik valiti aasta parimaks ülikooliõpikuks.

2015. aastal ilmus õpikust lisatrükk, praegu on kavandamisel uus, täiendatud trükk samast raamatust.  

Vello Otsmaa oli Eesti Betooniühingu auliige.  

Asjatundliku ning nõudliku spetsialistina jääb mälestus temast meie südamesse.
Langetame leinas pea koos lähedastega. 

Eesti Betooniühing
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit 

Betoonipäev kesksuvel

Tänavune Betoonipäev toimus koroona tõttu erandlikult kesksuvel – 1. juulil Vabal Laval Telliskivi loomelinnakus. Peaesinejaks COOP HIMMELB(L)AU rajaja, austria arhitektuurikorüfee Wolf D. Prix.

Betoonipäeval kuulutati välja võistluse „Aasta betoonehitis 2020“ võitjad. Peaauhind Laaneotsa maja arhitektile Joel Koplile, KUU arhitektid.