Betoonilugu
1822
Narvas hakati ehitama uut, Nikolai I silda, mille sillasambad ehitati romaantsemendist
1870
asutati esimene tsemenditehas Eestis, Kundas
1872
Kundast tuli esimene tsemenditoodang
1874
Eestis alustas tegevust esimene tsementbetoontooteid valmistav ettevõte
1904
valmis Euroopa pikim, 307,8 meetri pikkune Kasari raudbetoonsild
1917
valmis Tallinna Lennusadama vesilennukite koorikkatusega angaar
1923
Ottomar Maddison asutas Tallinna Tehnikaülikooli ruumidesse Riikliku Katsekoja, kus toimus muude ehitusmaterjalide hulgas eelkõige tsementide katsetamine. Esimene tehnikauuringute keskus Eestis
1926
Tartu-Viljandi maanteele ehitati esimene betoonist teelõik
1934
1934-38 Suur sildade ehitamise kava oli 1. Eesti Vabariigi suurim taristuprojekt. Nelja aastaga ehitati 13 uut silda, neist 12 olid betoonist. II maailmasõja käigus hävitati neist 12.
Fotol – Pärnu Suursild
1935
Eurotsemendi nõuandebüroo juhataja, betoonipropagandist insener Andres Grauen ehitas oma Nõmme maja ümber betoonaia
1937
valmis Kadrioru tribüüni konsoolvarikatus – sel ajal Euroopa suurima väljaulatusega
1939
Kundas valmis 29,5-meetrine betoonist silotorn – esimene liikuva raketisega ehitatud betoonehitis
1940
ehituskonstruktor August Komendandi osalusel valminud Tartu viljaelevaator oli nii kapitaalselt ehitatud, et vajus saksa vägede õhkimiskatsel ainult viltu ning tõmmati sõja lõppedes püsti tagasi
1948
esimesi monteeritavaid raudbetoonkonstruktsioone kasutati „Estonia“ teatri taastamisel
1954
Tallinnas algas monteeritavate raudbetoontoodete tööstuslik tootmine
1960
ilmus Heinrich Laulu raamat „Raudbetoon I“ (II osa, 1962)
1961
Heinrich Laul – Eesti raudbetoonkoorikute koolkonna rajaja, valiti akadeemikuks
1961
Tallinnas Pae tänaval valmisid esimesed betoonelementidest kortermajad
1961
Paul Veigel sai Lenini preemia – raudbetoonist pingekonstruktsioonide varraste elektrotermilise pingestamise uue tehnoloogia juurutamise eest
1963
Kunda tsemenditehases valmis esimene partii põlevkivituhk-portlandtsementi
1974
Verner Kikas, Eesti tsemendiuuringute grand old man – kaitses doktoritöö portland-põlevkivitsementide alal
1980
valmis eritsemendist Eesti kõrgeim ehitis – Tallinna teletorn, 314 m
1981
valmis Eesti pikim sild – Sõpruse sild Tartus, 488 m
1997
Kärevere sild – esimene järeltõmmatud betoonkonstruktsiooniga rajatis Eestis
2000
Rocca al Mare koolimaja – esimene võistluse „Aasta betoonehitis“ võitja. Arhitektid: Emil Urbel, Ülo Peil, Indrek Erm
2004
Eesti Betooniühingu asutamine, esimeseks esimeheks valiti Toomas Vainola
2006
ilmus Betooniühingu esimene juhend – „BÜ1: Ehitistesse paigaldatava betoonisegu nõuetele vastavus“. 2026 a-ni on ilmunud 12 uut juhendit + 3 täiendatud väljaannet
2007
Betooniühingu esimesed üliõpilaspreemiad said Aivars Alt, Tõnis Raatma, Madis Madal ja Risto Klaassen
2009
Toomas Laur, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, sai president Ilveselt Valgetähe teenetemärgi
2009
Al Mare ärimaja (Audi maja, Mõisa 4, Tallinn) – valmis sel hetkel suurim kiudbetoonist vahelagedega hoone Euroopas
2010
Betooniühingu esimeseks auliikmeks valiti Aadu Kana
2014
ilmus Vello Otsmaa raamat „Betoonkonstruktsioonide arvutamine“, mida on ilmunud kolm trükki
2014
ilmus raamat „Eesti betoonehituse ajalugu“
2016
valmis Õismäe betoontee katselõik
2018
Porto Franco betoonivalu – suurim Eestis korraga valatud betooni kogus – 2200 m3.
26. juuli õhtust kuni 27. juuli lõunani – 315 autokoormat betooni
2018
Betooniühingu esimeseks „Betoonisõbraks“ valiti Peep Roosmann
2022
Pakrineeme LNG-kai – rekordilise kiirusega (4 kuud) ehitatud betoonkai: 8000 m3 betooni, 800 m kaugusel rannajoonest, betooni pumpamine 680 m pikkuse toruliiniga
2026
Peep Roosmann, ehitaja, sai president Alar Kariselt Valgetähe teenetemärgi
2026
Eesti Betooniühingus on 85 liiget: ettevõtet, organisatsiooni, eraisikut
