Juuni keskpaigast on näitus avatud Port Arturi kaubamaja 2. korrusel.
Näitus annab ülevaate võistlusest “Aasta betoonehitis 2019”, samuti tutvustab konkursi 20 aasta võidutöid.
Betooniühingu fotonäitus kolis suveks Pärnusse
Rubriik: Ühingust
Asfaltteed lähevad betoonteedest 40% kallimaks maksma
Eesti Betooniühing
Pressiteade
15.06.2020
Asfaltteed lähevad betoonteedest 40% kallimaks maksma
Asfaltteed lähevad maksumaksjale betoonteedest 40% kallimaks maksma, kui arvestada maantee elukaare kõiki kulusid.
Sellisele järeldusele jõudis värske T-Konsult OÜ uuring „2 + 2 maantee asfalt- ja betoonkatendi konstruktsiooni hinnavõrdlus tee 40-aastase elukaare jooksul” (T-Konsult OÜ, Ain Kendra): http://www.betoonteed.ee/betoonteed-eestis/uuringud/
„Eesti on asunud kiirendatud korras välja ehitama kolme riigi põhimaanteed,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse liige Kalle Suitslepp. „Just need on maanteed, mis vajaksid palju suurema kandevõimega, pikaajalist, vastupidavat, keskkonnasäästlikumat ja ka odavamat betoonkatendit.”
Eesti Betooniühing pöördus tunnustatud teedeinsener Ain Kendra poole, saamaks lõpuks võrreldavaid andmeid – kui palju läheb Eesti oludes maksma betoontee ja kui palju asfalttee.
Uuringu põhijärelduseks on, et betoonkatendi kulud on 40% väiksemad kui asfaltkatendil, kui võrrelda võrreldavatel tingimustel 2 + 2 maantee katendi kogu elukaare kulusid (lisaks ehitamisele kõik hooldused, remondid, rekonstrueerimised).
Betoonkatendi hooldus- ja remondikulud on ligi neli korda väiksemad kui asfaltkatendil (vt Joonis 8).
„Praeguse olukorra ilmekaks näiteks on Tallinn-Tartu 2 + 2 maantee Vaida-Aruvalla lõigu I niidi rekonstrueerimine, mis hetkel käib,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „2008. aastal valminud maantee vajab juba 12 aastat hiljem rekonstrueerimist. Kui me oleksime selle maantee ehitanud betoonist, vajaks Vaida-Aruvalla maanteelõik rekonstrueerimist alles 2048. aastal,” täiendas Vainola.
Toomas Vainola sõnul võimaldab betoonteede tehnoloogia rakendamine riigimehelikult käitudes ehitada vastupidavamaid teid, kui seni Eestis kombeks. Ning sellega ka rahva ehk maksumaksja raha oluliselt kokku hoida.
„Enne kolme põhimaantee väljaehitamisele asumist oleks mõistlik kaaluda kõiki tehnoloogilisi võimalusi, mida meie tähtsamate teede vastupidavuse, st nende elukaare pikendamiseks saab rakendada,” lisas Vainola. (vt Tabel 6).
Teine uuringu põhijäreldus on, et PPP-meetod (private public partnership) ei too kaasa teehoiu kulutuste kasvu. Uuenduslikud tee-ehitustehnoloogiad ja PPP-meetod teevad võimalikuks saada teehoiu kogukulutustes kokkuhoidu kuni 40%.
Kalle Suitslepp: „Praegu, kus tõsiselt kaalutakse kolme Eesti põhimaantee 2 + 2-realisteks väljaehitamisel PPP-rahastuse variante, võib betoontee esmakordselt saada tõeliseks alternatiiviks senisele asfaldikesksusele. Tellijat (s.o riiki) ega teostajat (s.o rahastaja + teedeehitaja) ei peaks huvitama, millest tee on ehitatud, vaid et see võimalikult kaua kestaks.”
Kui põhimaanteede (Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva) 2 + 2 väljaehitamiseks kasutada PPP-meetodit (ehk avaliku ja erasektori koostöö), siis ei peaks ühtegi projekti osapoolt huvitama, milline on teekatendi hind ehitamise hetkel, vaid milliseks kujuneb projekti kogukulu terve selle elukaare jooksul. See tähendab – kui palju maantee kogu oma elukaare jooksul maksumaksjale maksma läheb.
Seetõttu tuleks ettevalmistusprotsessis piirduda eelprojektiga, mis on maade eraldamiseks piisav, ja põhiprojekt koostada väljavalitud partneri poolt PPP-lepingu raames.
Eestis ei ole seni olnud kättesaadavad võrreldavad andmed asfaltkatendi ja betoonkatendi ehituse hindade ja elukaarehindade osas. Selles uuringus:
- Tee(katendi) ehituse hinnavõrdluse aluseks on võetud Saksa ja Põhjamaade teedeehituse normatiivid, mille alusel on võimalik võrrelda sarnase liiklussagedusega ja tee ristlõikega asfalt- ja betoonkatendi hindu. Eesti normidega ei ole seda võimalik sisuliselt teha kuna erinevad on lähtekohad kandevõime ja liiklussageduste määramisel.
- Võrdluse aluseks on võetud Saksa normide järgi valitud katendi koormusklass 10-32 miljonit normtelge 40 aastaga, sellele vastavad betoon ja asfaltkatend ning Eesti 20-aastase tööeaga asfaltkatend, mis rekonstrueeritakse 20-ndal aastal.
- Hinnasisendi saamiseks on küsitletud tervet rida Eesti suuremaid teede-ehituse ja betooniettevõtteid.
- Uuringus võrreldud tee katendi hinnad, st uuringus esitatud võrdlusandmed ei peegelda kogu uue tee ehitamise hindu. Võrdlusest on välja jäetud tee muldkeha ja rajatiste rajamise hinnad, samuti maksud – need on mõlema teekatendi tüübi korral võrreldavas suurusjärgus.
- Uuringu hinnavõrdluse aluseks on võetud 20 km teelõik 2+2 maanteest – see on 460 000m2.
Betoonteede vaieldamatuteks eelisteks on tunduvalt suurem kandevõime, ajaline vastupidavus, ehitusmaterjalide palju suurem kodumaisuse aste, keskkonnasäästlikkus ning tunduvalt väiksem tee elukaare kogukulu, võrreldes asfaltteedega. Tänaste betoonteede ehitamise tehnoloogiatega on betoontee elukaar keskmiselt kaks korda pikem asfaltteest – 40 aastat asfalttee 20 aasta vastu.
Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
Lisainformatsioon:
Kalle Suitslepp, Eesti Betooniühingu juhatuse liige
tel: 50 17 173; e-post: kalle.suitslepp@betoonimeister.ee
Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,
Tel: 50 36 650; 648 1918; e-post: betoon@betoon.org
Betooniühingu 2020. aasta üliõpilastööde võistlus on alanud
Eesti Betooniühing
Pressiteade
2.04.2020
Betooniühingu 2020. aasta üliõpilastööde võistlus on alanud
Eesti Betooniühing kuulutas välja betoonialaste kõrgkooli lõputööde võistluse. Üliõpilaspreemiad on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks ning valitakse Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast.
Osaleda võivad kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilaste lõputööd.
„Betoonehitus on kindla tulevikuga eriala, mille ees on hulgaliselt väljakutseid,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Just noorem põlvkond on see, kes tuleb appi neid valdkonna ees seisvaid ülesandeid lahendama.”
Esitamise tähtaeg: 12. juuni 2020. a.
Eesti Betooniühingu 2019. a. üliõpilaspreemiad said:
Aleksei Stepanov – Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise eriala lõputöö „Täisbetoneeritud õõnte mõju õõnespaneeli põikjõukindlusele suurel koormusel”.
Juhendaja: Johannes Pello, Tallinna Tehnikaülikooli lektor.
Kerdo Kütt ja Ranno Rannamäe – Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonete ehituse eriala lõputöö „Defektide kaardistamine sildade tehnilise seisukorra hindamisel, kasutades ehitusinfo mudelit”.
Juhendaja: Martti Kiisa, Tallinna Tehnikakõrgkooli professor.
Klaid Melnikov – Eesti Maaülikooli maaehituse õppekava magistritöö „Klaasjäätmete kasutamine betooni jämetäitematerjalina ning selle mõju betooni survetugevusele”.
Juhendaja: Vello Pallav, Eesti Maaülikooli lektor.
Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemia on ette nähtud Eesti üliõpilastele asjakohaste lõputööde eest.
Lõputöö peab olema seotud betooni või tema koostisosade või betoontoodetega, näiteks betooni/betoontoodete/betoonkonstruktsioonide kavandamine, projekteerimine, ehitamine vms.
Eesti Betooniühing annab üliõpilaspreemiaid välja alates 2007. aastast.
Betooniühingu üliõpilaspreemiaid on saanud Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased.
Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
Lisainformatsioon:
Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees,
Tel: 50 42 228; e-post: Tiit.Roots@peri.ee
Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,
Tel: 50 36 650; 648 1918; e-post: betoon@betoon.org
Aasta betoonehitis on Sisekaitseakadeemia
Eesti Betooniühing
Pressiteade
11.03.2020
Aasta betoonehitis on Sisekaitseakadeemia
Eesti Betooniühing kuulutas tänasel betoonipäeval välja konkursi „Aasta betoonehitis 2019”
võitjad.
Aasta betoonehitis 2019 – Sisekaitseakadeemia. Konkursi peaauhind, arhitektuur –
Arhitekt11 OÜ.
Tellija auhind: Sisekaitseakadeemia
Konstruktori auhind: Engineer Project OÜ
Ehitaja auhind: Nordecon AS
Betoonitööde auhind: ERI-Ehitustööd OÜ
Betoontoodete auhind: Framm AS
Omanikujärelevalve auhind: Tallinna Linnaehituse AS.
Vt. lühivideot Sisekaitseakadeemiast siit.
Žürii kommentaar: „Siin pole mitte ainult palju eksponeeritud siledat betooni vormipinda –
arhitekt on olnud väga loov, kasutades osavalt ära just betoonelementidega saavutatavaid
efekte. Kõrgete kaldseinte ehitamine (5- ja 10-kraadiste nurkade all) harilikult vahelagedes
kasutatavates eelpingestatud õõnespaneelidest. Hoone esteetiliselt puhas betoonkoor
moodustab märgiliselt tugeva kilbi, mis peidab endas inimlikku ja pehmet sisu.”
Žürii esimees Aadu Kana: „Kaasaegne, arhitektuurselt kõrgetasemeline, hästifunktsioneeriv
õppe- ja teadushoone, mis on energiatõhus ja mille ülalpidamine on majanduslikult
jätkusuutlik. Lihtsalt saavutatud huvitav arhitektuur.”
Võidutööde fotovalikut saab alla laadida siin.
Eriauhind betoonitööde eest – Kultuurikatla Gaasitorni rekonstrueerimisel.
Betoonitööd – Evocon Grupp OÜ.
Žürii kommentaar: „Õrna sekkumise eest vanale hoonele uue sisu andmisel. Vana ja uue
kokkupõrkamine on hästi õnnestunud. Laitmatu betoonitöö eest keerulistes tingimustes.”
Žürii esimees Aadu Kana: „Ehe, puhas, aus lahendus. Hea näide sellest, mida betoonist saab
teha.”
Eriauhind tellijale – Vahtra suurfarm. Tellija – Weiss OÜ-le: Tellija sihipärase tegevuse
eest betooni kasutamisel. Betooni kasutamise eest hästi läbimõeldud eesmärgil.
Žürii kommentaar: „Betoon on õige koha peale valitud – kestab seal ehitustehniliselt.
Taasiseseisvunud Eestis ei ole ühtegi loomakasvatushoonet ehitatud täielikult raudbetoonist
kandekonstruktsiooniga.”
Žürii esimees Aadu Kana: „Pärnumaa põllumajandusettevõte Weiss OÜ on 25 aasta jooksul
hulga lautasid rekonstrueerinud ning neil on kogemus, et loomapidamisel tekkivad gaasid –
lämmastik ja metaan – põhjustavad puitkonstruktsioonide pehkimist ning raudpostide
roostetamist. Nii otsustatigi rajada betoonist laudahoone. Betooni kasutuse tipuks on hoone
lüpsikoda, mille suuresildeline (24x24m) vahelagi on ehitatud järelpingestud
monoliitbetoonist.”
Ehitusuudised.ee (Äripäev) eriauhinna sai Tartu Vikerkaare tn 15 eramu ehitaja – R.E.R.
Ehitus OÜ, peatöövõtja ja betoonitööde teostaja.
Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhinna sai Maakri 19/21 ärikvartali projekteerija –
Neoprojekt OÜ.
Tänavu kahekümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud,
et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi,
kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali –
võimalusterohket ja hästivormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 15 tööd. Konkursile sai esitada 2019. aasta jooksul tellijale üle
antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.
„Aasta Betoonehitis 2019” võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest:
Eesti Arhitektide Liidust – Joel Kopli, Eesti Betooniühingust – Kalev Ramjalg, Eesti
Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos,
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust – Johann-Aksel Tarbe, Eesti Ehitusmaterjalide
Tootjate Liidust – Enno Rebane, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike
esindajad – Eva Kiisler, „Äripäeva” ehitusväljaannete peatoimetaja, Liivi Tamm ajakirja
„EhitusEST” peatoimetaja, ning Soome arhitekt Maritta Koivisto –
ajakirja „Betoni” peatoimetaja.
Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing,
kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate
ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 62 ettevõtet.
Lisainformatsioon:
Aadu Kana, konkursi „Aasta Betoonehitis 2019” žürii esimees,
Eesti Betooniühingu auliige
Tel: 50 49 477
Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,
Tel: 50 36 650; 648 1918; e-post: betoon@betoon.org
Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel: 51 82 662; 648 1918; e-post: eetl@eetl.ee
www.betoon.org
www.eetl.ee
Tiit Roots jätkab Betooniühingu esimehena
Eesti Betooniühing
Pressiteade
25.02.2020
Tiit Roots jätkab Betooniühingu esimehena
Eesti Betooniühing valis korralisel üldkoosolekul ühingu juhatusse kaks uut liiget
ning uue revidendi. Eesti Betooniühingu juhatuse esimehena jätkab Tiit Roots.
Eesti Betooniühing (asut. 2004) pidas korralise üldkoosoleku 20. veebruaril Tallinna
Ehituskooli saalis.
Maailmamajanduse trendidest rääkis kokkutulnutele akadeemik Urmas Varblane,
keskendudes eelkõige Hiina ja Aasia kasvavale mõjule maailma asjades.
Ühingu tegevusaruandes tõi tegevdirektor Toomas Vainola esile ühingu erialase
koolitustegevuse kasvu viimastel aastatel, mida on toestanud mitmete uute betoonialaste
juhendmaterjalide kirjastamine. Algusest peale on ühing vedanud Eesti vanimat
ehitusalast võistlust – „Aasta betoonehitis” – mis käesoleval aastal toimub 20. korda.
Viimase kahe aastaga on Eesti Betooniühinguga liitunud 12 uut liiget, neist viis 2019.
aastal.
„Käesoleval aastal on betooniühinguga liitunud veel kaks uut ettevõtet,” sõnas Eesti
Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Kõik see näitab kujukalt ühingu olulisust
ja vajalikkust Eesti ehitusmaastikul,” lisas Roots.
Eesti Betooniühingu uude juhatusse valiti järgmiseks kahe-aastaseks perioodiks:
– Jürgen Einpaul, OÜ EstKonsult;
– Imre Leetma, AS Kunda Nordic Tsement;
– Vaido Leosk, AS E-Betoonelement;
– Johannnes Pello, Tallinna Tehnikaülikool;
– Kalev Ramjalg;
– Tiit Roots, AS Peri;
– Mait Rõõmusaar, AS Nordecon Betoon;
– Kalle Suitslepp, AS Betoonimeister.
Uues juhatuses on kaks uut liiget – Jürgen Einpaul ja Mait Rõõmusaar.
Eesti Betooniühingu üldkoosolekul valiti ühingu revidendiks Tiit Raud, TMB Element
OÜ juhatuse esimees.
Üldkooslek kinnitas 2019. a. tegevusaruande koos revidendi aruandega ning võttis vastu
2020. aasta tegevuskava koos eelarvega.
Eesti Betooniühingu uue juhatuse esimesel koosolekul valiti ühingu juhatuse esimeheks
tagasi Tiit Roots.
Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing,
kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
Lisainformatsioon:
Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees,
Tel: 50 42 228; e-post: Tiit.Roots@peri.ee
Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,
Tel: 648 1918; 50 366 50; e-post: betoon@betoon.org
www.betoon.org
www.facebook.com/betoon.org/
Näitus „Betoonist võlutud” Arhitektuurimuuseumis
Rotermanni soolalaos on 26. aprillini avatud Eesti rahvusvaheliselt kuulsaimale ehitusinsenerile August Komendandile pühendatud suurnäitus „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant / Miracles in Concrete. Structural Engineer August Komendant”: https://www.arhitektuurimuuseum.ee/naitus/betoonist-volutud-ehitusinsener-august-komendant/
Eesti Betooniühing, Eesti Ehitusinseneride Liit ja 27 betooni-, ehitus- ja projekteerimisettevõtet panid samuti õla alla.
Vaata fotosid avamiselt 9. jaanuaril 2020. Fotod: Enno Rebane
August Komendandi raamat “18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga” eesti keeles
Eesti Betooniühingu ja Eesti Arhitektuurimuuseumi eestvedamisel ilmus eesti keeles ehitusinsener August Komendandi kultusteos „18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga”. Tegemist on originaalis ingliskeelsena ilmunud mälestustega 18 aasta pikkusest koostööst maailmakuulsa Eestist pärit arhitekti Louis Kahniga.
Raamat väärib erilist tähelepanu seepärast, et väga harva on kirjasõnas sedavõrd ilmekalt edasi antud ehitusinseneri ja arhitekti koostööd. Terve raamat on võrratu eestkõne ehitusinseneri elukutsele.
„Komendanti võib pidada 20. sajandi II poole üheks olulisemaks betoonkonstruktsioonide kavandajaks ja propageerijaks Põhja-Ameerikas, aga võibolla ka kogu maailmas,” sõnas arhitektuuriajaloolane, raamatu toimetaja Carl-Dag Lige.
Komendandi raamatu eesti keeles väljaandmine Eesti Betooniühingu eestvõttel sai teoks tänu Eesti Ehitusinseneride Liidu ja 27 Eesti projekteerimis-, ehitus- ja betooniettevõtte toetusele.
Aasta Betoonehitis 2019 konkursil osaleb 15 ehitist
Eesti Betooniühing
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Pressiteade
17.12.2019
Aasta Betoonehitis 2019 konkursil osaleb 15 ehitist
Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2019” esitati 15 ehitist. „Betooni, kui enamkasutatava kodumaise ehitusmaterjali mitmekülgsust iseloomustavad hästi tänavusele võistlusele esitatud tööd,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Nominentide hulgas on nii tõsiseid infraehitisi, avalikke hooneid ning kortermaju ja eramu,” lisas Roots.
Tiit Rootsi sõnul võib tänavuse konkursi aktsendiks lugeda ka terve Tallinn-city uue kvartali
esitamist võistlusele, koos uute kõrghoonete ning mitme muinsuskaitsealuse hoone
renoveerimisega.
Teiseks aktsendiks võib pidada põllumajandusehituse väärikat osalust betoonehitiste konkursil.
Eesti Betooniühingu juhatus kinnitas kõik võistlusele esitatud 15 ehitist „Aasta betoonehitis
2019” nominentideks.
„Tänu betooni ajas kestvatele omadustele on Eesti juurde saanud mitu olulist avalikku hoonet – Sisekaitseakadeemia peahoone, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi, kultuurikeskus Kaja,” ütles Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola.
2019. aasta betoonehitise tiitlile kandideerivad:
1. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks, Tatari 13, Tallinn;
2. Eramu, Vikerkaare 15, Tartu;
3. Hammerjack ärimaja, Vae 4, Laagri, Harjumaa;
4. Kultuurikatla Gaasitorni rekonstrueerimine, Põhja pst 27a, Tallinn;
5. Kultuurikeskus ja administratiivhoone Kaja, Vilde tee 118, Tallinn;
6. Maakri 19-21 ärikvartal, Maakri 19-21, Tallinn;
7. Mustamäe koostootmisjaam, Vinkli 6, Tallinn;
8. Ovaal büroohoone, Veerenni 38, Tallinn;
9. Reidi tee sadeveepumpla, Tallinn;
10. Sisekaitseakadeemia peahoone, Kase 61, Tallinn;
11. Sära tee büroo- ja laohoone, Sära tee 11, Peetri, Harjumaa;
12. Tallinki Tulemaja büroohoone, Sadama 9, Tallinn;
13. Töökoja 3 büroohoone, Töökoja 3, Tallinn;
14. Vahtra suurfarm, Viisireiu küla, Saarde vald, Pärnumaa;
15. Vana-Kalamaja 6-8 korterelamud, Vana-Kalamaja 6-8, Tallinn.
Vt. ka http://localhost/betoonx/aasta-betoonehitis/ab-2019/
Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui kodumaise materjali eeliseid ja võimalusi. Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ning nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, betooni ja raketiste tarnija.
Kahekümnendat korda korraldatava võistluse žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda NordicTsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad.
Võistluse žürii alustab tööd jaanuaris. Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 11. märtsil 2020. aastal.
Taustainfo: Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on üheksateist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.
2018. aasta Betoonehitiseks valiti – Eesti Kunstiakadeemia. Peaauhind, arhitektuur – Kuu Arhitektid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann.
Tellija auhind: Eesti Kunstiakadeemia;
Konstruktori auhind: Inseneribüroo Printsiip OÜ (Tõnu Peipman, Piret Lindma, Andres Sokk,
Tom Arula);
Sisearhitektuuri auhind: Pink OÜ (Tarmo Piirmets, Raul Tiitus);
Ehituse peatöövõtja: Astlanda Ehitus OÜ;
Betoonitööde auhind: Maru Betoonitööd OÜ, Savekate OÜ;
Betooni auhind: Betoonimeister AS, Rudus AS;
Betoontoodete auhind: Framm AS, Paneelivabrik OÜ;
Raketiste auhind: Peri AS, Ramirent Baltic AS.
2017. aasta Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – tellija Mait Rõõmusaar.
2016. aasta Betoonehitis – Eesti Rahva Muuseum. Peaauhind – DGT Architects (Dan Dorell,
Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane).
2015. a. Betoonehitis – Ihaste sild. Peaauhind – Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ (Juhan
Idnurm ja Siim Idnurm).
2014. a. Betoonehitis – Tondiraba Jäähall. Peaauhind – Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.
Vt. ka: http://localhost/betoonx/aasta-betoonehitis/voistlusest/
Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu
kuulub 69 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate
ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 62 ettevõtet.
Lisainformatsioon:
Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees,
Tel: 50 42 228; e-post: Tiit.Roots@peri.ee
Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,
Tel: 648 1918; 50 366 50; e-post: betoon@betoon.org
Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Tel: 648 1918; 51 82 662;
e-post: eetl@eetl.ee
www.betoon.org
www.eetl.ee
Uued liikmed – november 2019
Novembrikuus lisandus Eesti Betooniühingusse kolm liiget: Nordic Rebar OÜ,
Ramirent Baltic AS ja Revonia OÜ.
Nordic Rebar OÜ – 2018. aastal asutatud Tallinnas tegutsev armatuurterasest toodete
ja valmis tugikonstruktsioonide tootja.
Ramirent Baltic AS – ehitusseadmete rendi firma, kes oli ka Eesti
Betooniühingu asutajate hulgas. Ramirent Baltic AS taastas nüüd oma liikmelisuse.
Revonia OÜ – 2009. aastast tegutsev maakeldrite jm. tootja.
Eesti Betooniühingul on nüüdsest 69 liiget.
Betooniühingu näitus Eesti Maaülikoolis
Eesti Maaülikooli Metsamaja fuajees Tartus on novembrikuus avatud fotonäitus võistluse “Aasta betoonehitis” 2000.-2018. aasta võidutöödest.
Lisaks on näitusel esitletud ka kõik konkursi “Aasta betoonehitis 2018″ nominendid.
