Rubriik: Ühingust

Eesti Betooniühing

Pressiteade

4.11.2020

Betooniühingu uued juhendid betoonelementide transpordi ja paigaldamise kohta

Eesti Betooniühingul on valminud kaks uut juhendit:

– „BÜ10: Betoonelementide transport” ja

– „BÜ13: Betoonelementide paigaldamine”.

Juhendid on mõeldud eelkõige betoonelementide transportijatele ja paigaldajatele, aga on  vajalikuks infomaterjaliks ka betoonelementide projekteerijatele, tootjatele, ehituse peatöövõtjatele ja järelevalvele. Samuti ehitusala koolidele õppematerjaliks.

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor:

„Ka betoonelemenditööstus ja konstruktorid peavad tundma ehitusplatsi tingimusi, turvalisusriske ja elementide ohutu transpordi ja paigaldamise põhimõtteid.”

Mõlemad juhendid on valminud koostöös Eesti suuremate betoonvalmistoodete valmistajate ja teiste ehitusala asjatundjatega.

Juhendite koostamise käigus kasutasid koostajad mitmeid lisamaterjale. Eriti olulise teabeallikana kasutati Soome Betooniühingu poolt välja antud juhendeid – „Betonielementtien kuljetus” ja „Betonielementtien turvallinen asennus”.

Juhendite koostamise töörühma kuulusid: Sven Viin (OÜ PVM Ehitus, töörühma juht), Kirsti Aeg (AS Framm), Kristo Help (AS Muuga Betoonelement), Alger Kivisaar (OÜ Scaleter), Toomas Lepp (AS Betoneks), Urmas Paas (OÜ TMB Element), Rauno Pikkor (OÜ E-Betoonelement), Ergi Väljako (AS Lasbet Tootmine), Toomas Vainola (Eesti Betooniühing) ja Enno Rebane (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit).

1. „BÜ10: Betoonelementide transport”, 24 lk, 2020.

ISBN 978-9949-9993-5-4.

2. „BÜ13: Betoonelementide paigaldamine”, 56 lk, 2020.

ISBN 978-9949-9993-4-7.

Betooniühingu uued juhendid on saadaval:

– Ehituskeskusest, Rävala pst 8, Tallinn,

– Eesti Betooniühingu kontorist, Pärnu mnt 141, Tallinn,

– Savekate OÜ kontorist, Teguri 47b, Tartu.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Lisainformatsioon:

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,

Tel: 648 1918; 50 366 50; e-post: betoon@betoon.org

www.betoon.org

www.facebook.com/betoon.org

Eesti Betooniühing

Pressiteade

21.10.2020

Betoonisõber 2020 on Maris Mändel 

 Eesti Betooniühing kuulutas 2020. aasta „Betoonisõbraks” Maris Mändeli – betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mitmekülgse tutvustamise, betoonehituse ajaloo väärika kajastamise ja betoonarhitektuuri säilitamise vajaduse teadvustamise eest.

Maris Mändel on ehitusajaloolane ja muinsukaitse spetsialist, kelle teadustöö peamised uurimissuunad on Eesti 20. sajandi ehitusajalugu ja arhitektuuri restaureerimine. Ta on tegutsenud ka muinsuskaitselise järelevalve alal. Marise uurimisvaldkondade hulka on pikaajaliselt kuulunud ka Eesti betoonehitus ja selle ajalugu.

Maris on ligi 20 aastat tihedalt seotud olnud Eesti Kunstiakadeemiaga, alates 2003. aastast üliõpilasena ning siis juba teaduri ja õppejõuna. Nii tema magistritöös „Varajane raudbetoon Eesti arhitektuuris” (2009) kui doktoritöös „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris” (2019) on üheks põhiteemaks betoon.

„Mitmed Marise osalusel valminud raamatud on olnud oluliseks panuseks Eesti betoonehituse ajaloo talletamisel, teadvustamisel ja populariseerimisel,” ütles Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots. „Sama kehtib ka tema esinemiste kohta avalikkuse ees läbi meediakanalite. Alati võib Marise puhul kindel olla ettevõetud teemade tasakaalustatud, lugupidaval moel käsitlemisele. Eriti tahaks siin esile tõsta publikatsioone Lennusadama vesilennukite angaarist, Vene-Balti laevatehasest, Heinrich Laulust ja August Komendandist,” lisas Roots.

Marise head esinejanärvi võib aga igaüks nautida Teaduste Akadeemia lühiloengute konkursil „Teadus 3 minutiga” tehtud videoklipis „Silikaattellis – hoidmist väärt materjal”, mida hinnati kogu võistluse parimate hulka.

Maris Mändeli huvi kivimaterjalide vastu ei ole jäänud märkamata ka Eesti Betooniühingus. Ta on mitmel korral esinenud Betoonipäevadel betoonehituse ajaloo teemadel. Betooniühingu poolt välja antud koguteoses „Eesti betoonehituse ajalugu” oli Marise kanda arhitektuuripeatükkide kirjutamine.

„August Komendandi mälestusteraamat „18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga”, mis möödunud aastal Betooniühingu poolt välja anti, sai eesti keeles ilmumiseks ühe algtõuke just temalt,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „Maris võttis betoonimeestel nööbist kinni ja viitas temale omasel vaiksel moel, et vaat see on üks raamat, mida kindlasti võiks eesti lugejale ka tutvustada.”

„Betoonisõber 2020” aunimetus kuulutati välja kolmapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Unikaalse auhinna Eesti Betooniühingu „Betoonisõbrale” Maris Mändelile tegi kunstnik Jüri Mildeberg.

2019. aastal kuulutati Betooniühingu „Betoonisõbraks” Mait Rõõmusaar, 2018. aastal Peep Roosmann.

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks enam neid inimesi (ja ka organisatsioone), kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Lisainformatsioon:

Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees,

Tel: 50 42 228; e-post: Tiit.Roots@peri.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,

Tel: 50 36 650; 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

www.betoon.org 

https://www.facebook.com/betoon.org

Eesti Betooniühing

Pressiteade

29.06.2020

Eesti Betooniühingu 2020. aasta üliõpilastööde preemiad said Aleksei Mahnatš ja Rainer Vahter

Eesti Betooniühing andis välja 2020. aasta üliõpilaspreemiad, mis on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks. Betooniühingu preemiate saajad valitakse välja Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast.

Betooniühingu juhatus valis võitjad välja kolme Eesti kõrgkooli (Estonian Business School, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tallinna Tehnikaülikool) esitatud betoonialaste lõputööde hulgast.

Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemiad said:

Aleksei Mahnatš – Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi magistritöö „Mikrosilika mõju betooni külmakindlusele”.

Juhendaja – lektor Tanel Tuisk.

Magistritöö uuris peenräni mõju betooni külmakindlusele.

Mattias Põldaru, retsensent, Tallinna Tehnikaülikooli sertifitseerimiskeskuse ehitusinsener:

„Tegemist on suurepärase kokkuvõttega betooni külmakindlusega seotud probleemidest ja põhjustest. Töös uuritud külmakindluse saavutamine just Eestis kasutatavate materjalidega on oluline ning suure praktilise väärtusega uurimisteema, saadud katsetulemuste kogum on ulatuslik. Väga olulised järeldused on tehtud külmakindluse saavutamise võimaluste kohta.”

Tanel Tuisk, juhendaja, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi lektor:

„Töö tulemused on Eesti betoonitööstusele suunda rajavateks faktideks ja väärivad ka mõnel Eesti Betooniühingu koolitusel ettekandmist.”

Aleksei Mahnatš töötab teist aastat AS-is Framm betoonisegude spetsialistina – segusõlme operaatorite koordineerijana. Veel üliõpilasena võitis ta aga TalTechi üliõpilasvõistlusel „Betoonitalent 2019” esikoha.

Rainer Vahter – Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi hoonete ehituse eriala lõputöö

„Betooni survetugevuse määramine mittepurustaval meetodil”.

Juhendajad: professor Martti Kiisa ja lektor Karin Lellep.

Tegemist on katsega rakendada teaduslikus maailmas kasutatud metoodikaid reaalses praktikas.

Martti Kiisa:

„Käesolev töö annab praktilise arusaama betooni survetugevuse määramisel kasutatavatest purustavatest ja mittepurustavatest meetoditest ning viimaste kombineerimisel saadud tulemuste mõjust survetugevuse hindamisel.

Lõputöö üheks eesmärgiks ongi viia tehnoloogiast tulenevad võimalused lähemale ehitusalaste otsuste tegemisele ning tõestada, et alati ei ole tingimata vaja kasutada purustavat meetodit, vaid selleks on olemas ka teisi, loodust ning raha säästvaid võimalusi. Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituut on juba alustanud ehitiste seisukorra hindamisel SonReb meetodi kasutamist ning Rainer Vahteri lõputöö tulemusi on võimalik edukalt seejuures kasutada.”

Betooniühingu juhatus otsustas ära märkida Taavi Varb’i Estonian Business School’is kaitstud ettevõtluse MBA programmi lõputöö „Eesti betoonitööde ettevõtete ärimudel konkurentsieelise loojana Soome turul”.

„On tähelepanuväärne, et pikaajalise kogemusega ehitusjuht on süvenenud ärimudelitesse ning leidnud ühisjooni Eesti betooniettevõtete Soome turul tegutsemises, mis võivad tagada nimetatud ettevõtete pikemaajalise jätkusuutlikkuse Soome ehitusturul,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola.

Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemiad on mõeldud Eesti üliõpilastele betooniga seotud  lõputööde eest. Ülikooli lõputöö peab olema seotud betooni või tema koostisosade või betoontoodetega, näiteks betooni/betoontoodete/betoonkonstruktsioonide kavandamine, projekteerimine, ehitamine vms.

Osaleda võivad kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilaste lõputööd.

Betooniühingu üliõpilaspreemiate preemiafondis on ühekordselt väljajagatavana 3600 eurot, välja jagatakse korraga kuni kolm preemiat. Preemia jagatakse lõputöö koostaja ja juhendaja vahel rahalise suhtena 3:1.

Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemiad andsid üle Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Betooniühingu juhatuse liige Kalev Ramjalg Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpuaktusel.

Eesti Betooniühing annab üliõpilaspreemiaid välja alates 2007. aastast.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Lisainformatsioon:

Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees,

Tel: 50 42 228; e-post: tiit@peri.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,

Tel: 50 36 650; 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

www.betoon.org

Eesti Betooniühing

Pressiteade

15.06.2020

Asfaltteed lähevad betoonteedest 40% kallimaks maksma

Asfaltteed lähevad maksumaksjale betoonteedest 40% kallimaks maksma, kui arvestada maantee elukaare kõiki kulusid.

Sellisele järeldusele jõudis värske T-Konsult OÜ uuring „2 + 2 maantee asfalt- ja betoonkatendi konstruktsiooni hinnavõrdlus tee 40-aastase elukaare jooksul” (T-Konsult OÜ, Ain Kendra): http://www.betoonteed.ee/betoonteed-eestis/uuringud/

„Eesti on asunud kiirendatud korras välja ehitama kolme riigi põhimaanteed,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse liige Kalle Suitslepp. „Just need on maanteed, mis vajaksid palju suurema kandevõimega, pikaajalist, vastupidavat, keskkonnasäästlikumat ja ka odavamat betoonkatendit.”

Eesti Betooniühing pöördus tunnustatud teedeinsener Ain Kendra poole, saamaks lõpuks võrreldavaid andmeid – kui palju läheb Eesti oludes maksma betoontee ja kui palju asfalttee.

Uuringu põhijärelduseks on, et betoonkatendi kulud on 40% väiksemad kui asfaltkatendil,  kui võrrelda võrreldavatel tingimustel 2 + 2 maantee katendi kogu elukaare kulusid (lisaks ehitamisele kõik hooldused, remondid, rekonstrueerimised).

Betoonkatendi hooldus- ja remondikulud on ligi neli korda väiksemad kui asfaltkatendil (vt Joonis 8).

„Praeguse olukorra ilmekaks näiteks on Tallinn-Tartu 2 + 2 maantee Vaida-Aruvalla lõigu I niidi rekonstrueerimine, mis hetkel käib,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „2008. aastal valminud maantee vajab juba 12 aastat hiljem rekonstrueerimist. Kui me oleksime selle maantee ehitanud betoonist, vajaks Vaida-Aruvalla maanteelõik rekonstrueerimist alles 2048. aastal,” täiendas Vainola.

Toomas Vainola sõnul võimaldab betoonteede tehnoloogia rakendamine riigimehelikult käitudes ehitada vastupidavamaid teid, kui seni Eestis kombeks. Ning sellega ka rahva ehk maksumaksja raha oluliselt kokku hoida.

„Enne kolme põhimaantee väljaehitamisele asumist oleks mõistlik kaaluda kõiki tehnoloogilisi võimalusi, mida meie tähtsamate teede vastupidavuse, st nende elukaare pikendamiseks saab rakendada,” lisas Vainola.  (vt Tabel 6).

Teine uuringu põhijäreldus on, et PPP-meetod (private public partnership) ei too kaasa teehoiu kulutuste kasvu. Uuenduslikud tee-ehitustehnoloogiad ja PPP-meetod teevad võimalikuks saada teehoiu kogukulutustes kokkuhoidu kuni 40%.

Kalle Suitslepp: „Praegu, kus tõsiselt kaalutakse kolme Eesti põhimaantee 2 + 2-realisteks väljaehitamisel PPP-rahastuse variante, võib betoontee esmakordselt saada tõeliseks alternatiiviks senisele asfaldikesksusele. Tellijat (s.o riiki) ega teostajat (s.o rahastaja + teedeehitaja) ei peaks huvitama, millest tee on ehitatud, vaid et see võimalikult kaua kestaks.”

Kui põhimaanteede (Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva) 2 + 2 väljaehitamiseks kasutada PPP-meetodit (ehk avaliku ja erasektori koostöö), siis ei peaks ühtegi projekti osapoolt huvitama, milline on teekatendi hind ehitamise hetkel, vaid milliseks kujuneb projekti kogukulu terve selle elukaare jooksul. See tähendab – kui palju maantee kogu oma elukaare jooksul maksumaksjale maksma läheb.

Seetõttu tuleks ettevalmistusprotsessis piirduda eelprojektiga, mis on maade eraldamiseks piisav, ja põhiprojekt koostada väljavalitud partneri poolt PPP-lepingu raames.

Eestis ei ole seni olnud kättesaadavad võrreldavad andmed asfaltkatendi ja betoonkatendi ehituse hindade ja elukaarehindade osas. Selles uuringus:

1. Tee(katendi) ehituse hinnavõrdluse aluseks on võetud Saksa ja Põhjamaade teedeehituse normatiivid, mille alusel on võimalik võrrelda sarnase liiklussagedusega ja tee ristlõikega asfalt- ja betoonkatendi hindu. Eesti normidega ei ole seda võimalik sisuliselt teha kuna erinevad on lähtekohad kandevõime ja liiklussageduste määramisel.
2. Võrdluse aluseks on võetud Saksa normide järgi valitud katendi koormusklass 10-32 miljonit normtelge 40 aastaga, sellele vastavad betoon ja asfaltkatend ning Eesti 20-aastase tööeaga asfaltkatend, mis rekonstrueeritakse 20-ndal aastal.
3. Hinnasisendi saamiseks on küsitletud tervet rida Eesti suuremaid teede-ehituse ja betooniettevõtteid.
4. Uuringus võrreldud tee katendi hinnad, st uuringus esitatud võrdlusandmed ei peegelda kogu uue tee ehitamise hindu. Võrdlusest on välja jäetud tee muldkeha ja rajatiste rajamise hinnad, samuti maksud – need on mõlema teekatendi tüübi korral võrreldavas suurusjärgus.
5. Uuringu hinnavõrdluse aluseks on võetud 20 km teelõik 2+2 maanteest – see on 460 000m2.

Betoonteede vaieldamatuteks eelisteks on tunduvalt suurem kandevõime, ajaline vastupidavus, ehitusmaterjalide palju suurem kodumaisuse aste, keskkonnasäästlikkus ning tunduvalt väiksem tee elukaare kogukulu, võrreldes asfaltteedega. Tänaste betoonteede ehitamise tehnoloogiatega on betoontee elukaar keskmiselt kaks korda pikem asfaltteest – 40 aastat asfalttee 20 aasta vastu.

Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Lisainformatsioon:

Kalle Suitslepp, Eesti Betooniühingu juhatuse liige

tel: 50 17 173; e-post: kalle.suitslepp@betoonimeister.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,

Tel: 50 36 650; 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

www.betoon.org

http://www.betoonteed.ee/wp-content/uploads/2020/02/T-Konsult_22-maantee-asfalt-ja-betoonkatendi-hinnavo%CC%83rdlus_12.02.20.pdf

Eesti Betooniühing

Pressiteade

2.04.2020

Betooniühingu 2020. aasta üliõpilastööde võistlus on alanud

Eesti Betooniühing kuulutas välja betoonialaste kõrgkooli lõputööde võistluse. Üliõpilaspreemiad on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks ning valitakse Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast.

Osaleda võivad kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilaste lõputööd.

„Betoonehitus on kindla tulevikuga eriala, mille ees on hulgaliselt väljakutseid,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Just noorem põlvkond on see, kes tuleb appi neid valdkonna ees seisvaid ülesandeid lahendama.”

Esitamise tähtaeg: 12. juuni 2020. a.

Eesti Betooniühingu 2019. a. üliõpilaspreemiad said:

Aleksei Stepanov – Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise eriala lõputöö „Täisbetoneeritud õõnte mõju õõnespaneeli põikjõukindlusele suurel koormusel”.

Juhendaja: Johannes Pello, Tallinna Tehnikaülikooli lektor.

Kerdo Kütt ja Ranno Rannamäe – Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonete ehituse eriala lõputöö „Defektide kaardistamine sildade tehnilise seisukorra hindamisel, kasutades ehitusinfo mudelit”.

Juhendaja: Martti Kiisa, Tallinna Tehnikakõrgkooli professor.

Klaid Melnikov – Eesti Maaülikooli maaehituse õppekava magistritöö „Klaasjäätmete kasutamine betooni jämetäitematerjalina ning selle mõju betooni survetugevusele”.

Juhendaja: Vello Pallav, Eesti Maaülikooli lektor.

Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemia on ette nähtud Eesti üliõpilastele asjakohaste lõputööde eest.

Lõputöö peab olema seotud betooni või tema koostisosade või betoontoodetega, näiteks betooni/betoontoodete/betoonkonstruktsioonide kavandamine, projekteerimine, ehitamine vms.

Eesti Betooniühing annab üliõpilaspreemiaid välja alates 2007. aastast.

Betooniühingu üliõpilaspreemiaid on saanud Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli,  Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased.

Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Lisainformatsioon:

Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees,

Tel: 50 42 228; e-post: Tiit.Roots@peri.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,

Tel: 50 36 650; 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

www.betoon.org

Eesti Betooniühing
Pressiteade
11.03.2020

Aasta betoonehitis on Sisekaitseakadeemia

Eesti Betooniühing kuulutas tänasel betoonipäeval välja konkursi „Aasta betoonehitis 2019”
võitjad.

Aasta betoonehitis 2019 – Sisekaitseakadeemia. Konkursi peaauhind, arhitektuur –
Arhitekt11 OÜ.

Tellija auhind: Sisekaitseakadeemia
Konstruktori auhind: Engineer Project OÜ
Ehitaja auhind: Nordecon AS
Betoonitööde auhind: ERI-Ehitustööd OÜ
Betoontoodete auhind: Framm AS
Omanikujärelevalve auhind: Tallinna Linnaehituse AS.

Vt. lühivideot Sisekaitseakadeemiast siit.

Žürii kommentaar: „Siin pole mitte ainult palju eksponeeritud siledat betooni vormipinda –
arhitekt on olnud väga loov, kasutades osavalt ära just betoonelementidega saavutatavaid
efekte. Kõrgete kaldseinte ehitamine (5- ja 10-kraadiste nurkade all) harilikult vahelagedes
kasutatavates eelpingestatud õõnespaneelidest. Hoone esteetiliselt puhas betoonkoor
moodustab märgiliselt tugeva kilbi, mis peidab endas inimlikku ja pehmet sisu.”
Žürii esimees Aadu Kana: „Kaasaegne, arhitektuurselt kõrgetasemeline, hästifunktsioneeriv
õppe- ja teadushoone, mis on energiatõhus ja mille ülalpidamine on majanduslikult
jätkusuutlik. Lihtsalt saavutatud huvitav arhitektuur.”

Võidutööde fotovalikut saab alla laadida siin.

Eriauhind betoonitööde eest – Kultuurikatla Gaasitorni rekonstrueerimisel.
Betoonitööd – Evocon Grupp OÜ.

Žürii kommentaar: „Õrna sekkumise eest vanale hoonele uue sisu andmisel. Vana ja uue
kokkupõrkamine on hästi õnnestunud. Laitmatu betoonitöö eest keerulistes tingimustes.”
Žürii esimees Aadu Kana: „Ehe, puhas, aus lahendus. Hea näide sellest, mida betoonist saab
teha.”

Eriauhind tellijale – Vahtra suurfarm. Tellija – Weiss OÜ-le: Tellija sihipärase tegevuse
eest betooni kasutamisel. Betooni kasutamise eest hästi läbimõeldud eesmärgil.

Žürii kommentaar: „Betoon on õige koha peale valitud – kestab seal ehitustehniliselt.
Taasiseseisvunud Eestis ei ole ühtegi loomakasvatushoonet ehitatud täielikult raudbetoonist
kandekonstruktsiooniga.”

Žürii esimees Aadu Kana: „Pärnumaa põllumajandusettevõte Weiss OÜ on 25 aasta jooksul
hulga lautasid rekonstrueerinud ning neil on kogemus, et loomapidamisel tekkivad gaasid –
lämmastik ja metaan – põhjustavad puitkonstruktsioonide pehkimist ning raudpostide
roostetamist. Nii otsustatigi rajada betoonist laudahoone. Betooni kasutuse tipuks on hoone
lüpsikoda, mille suuresildeline (24x24m) vahelagi on ehitatud järelpingestud
monoliitbetoonist.”

Ehitusuudised.ee (Äripäev) eriauhinna sai Tartu Vikerkaare tn 15 eramu ehitaja – R.E.R.
Ehitus OÜ, peatöövõtja ja betoonitööde teostaja.

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhinna sai Maakri 19/21 ärikvartali projekteerija –
Neoprojekt OÜ.

Tänavu kahekümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud,
et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi,
kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali –
võimalusterohket ja hästivormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 15 tööd. Konkursile sai esitada 2019. aasta jooksul tellijale üle
antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

„Aasta Betoonehitis 2019” võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest:
Eesti Arhitektide Liidust – Joel Kopli, Eesti Betooniühingust – Kalev Ramjalg, Eesti
Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos,
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust – Johann-Aksel Tarbe, Eesti Ehitusmaterjalide
Tootjate Liidust – Enno Rebane, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike
esindajad – Eva Kiisler, „Äripäeva” ehitusväljaannete peatoimetaja, Liivi Tamm ajakirja
„EhitusEST” peatoimetaja, ning Soome arhitekt Maritta Koivisto –
ajakirja „Betoni” peatoimetaja.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing,
kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate
ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 62 ettevõtet.

Lisainformatsioon:
Aadu Kana, konkursi „Aasta Betoonehitis 2019” žürii esimees,
Eesti Betooniühingu auliige
Tel: 50 49 477
Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,
Tel: 50 36 650; 648 1918; e-post: betoon@betoon.org
Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel: 51 82 662; 648 1918; e-post: eetl@eetl.ee
www.betoon.org
www.eetl.ee