Rubriik: Ühingust

Eesti Betooniühing kuulutas 2021. aasta „Betoonisõbraks” Tallinna linnavalitsuse – betooni mitmekülgse kasutamise eestkõnelejana ning betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutusvaldkondade laiendamise eest.

Tallinna linnas on osatud betooni, kui tänapäeva levinuima ehitusmaterjali eeliseid edukalt ära kasutada juba pikki aastakümneid. Kui nõukogude ajal aitasid betoonist elementmajad  sadadel tuhandetel kodu saada Mustamäel, Lasnamäel ja Õismäel, siis tänapäevalgi on  uued kortermajad ehitatud valdavalt vastupidavast ja kvaliteetsest betoonist. 

„Ilma betoonita on tänapäevane linnakeskkond mõeldamatu. Nii meie majad, rajatised, infrastruktuur, linnatänavad, pargid ja sadamad – kõik nad vajavad betooni,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ka viimastel aastatel on Tallinna linnavalitsus välja paistnud betooniteadliku ja -sõbralikuna. Betooniühing on seda märganud ning „Betoonisõbra” tiitli omistamisega tahame Tallinna linnavalitsuse panust betooni kui enamkasutatava kodumaise ehitusmaterjali kasutamisel omalt poolt ära märkida,” lisas Leetma. 

Viimaste aastate ehitistest väärivad selles kontekstis esile tõstmist:

• enamik uusi koolimaju, lasteaedu, sotsiaalmaju, tervisekeskuseid;
• Ülemiste liiklussõlm (Aasta betoonehitis 2013), Reidi tee, Haabersti ristmiku viadukt ja tunnelid; 
• betoonelementidest Tondiraba jäähall (Aasta betoonehitis 2014), Tondiraba park; 
• viimasel kümmekonnal aastal on Tallinnas järjest juurde ehitatud betoonist kestlikke bussitaskuid; 
• 2016. aastal rajatud Õismäe betoontee katselõik juba kinnitab betooni kui vastupidava materjali võimalusi tänapäeva teedeehituses, jne jne. 

„Betoonisõber 2021” aunimetus kuulutati välja kolmapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. 

Unikaalse „Betoonisõbra” auhinna Tallinna linnavalitsusele tegi kunstnik Jüri Mildeberg. 

2020. aastal kuulutati Betooniühingu „Betoonisõbraks” ehitusajaloolane Maris Mändel, 2019. aastal ehitusettevõtja Mait Rõõmusaar, 2018. aastal ehitusettevõtja Peep Roosmann. 

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks neid inimesi ja organisatsioone, kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.   

Milline on 2021. aasta parim betoonehitis?

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutasid välja konkursi „Aasta betoonehitis 2021”. Võistluse eesmärgiks on tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet ning kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule. 

„Eesti ehitusmaastikul käib vilgas tegevus ning sellel aastal valmib hulgaliselt vajalikke ehitisi,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ootame valmivaid betoonehitisi meie võistlusele.”

Betoonehitise konkursile võib esitada:
– ehitisi – hooneid ja rajatisi – mis antakse tellijale üle 2021. aasta jooksul;
– ehitisi, mida ei ole antud konkursile varem esitatud;
– esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.   

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ning nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija, betoontoodete tootja ja betooni tarnija.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 3. detsember 2021. Võitja kuulutatakse välja üleriigilisel Betoonipäeval 2022. aasta märtsis. Betoonehitiste konkurss on vanim Eesti ehitusvaldkonna võistlus, mida on korraldatud järjepidevalt alates 2000. aastast, tänavu 22. korda. 

2020. a. Betoonehitiseks valiti – Laaneotsa maja Harjumaal. Konkursi peaauhind, arhitektuur – Joel Kopli (KUU Arhitektid).
Tellija auhind: eraisik, Konstruktori auhind: Mihkel Kannelmäe, Ehitaja auhind: Mapri Ehitus OÜ, Betoonitööde auhind: Evocon Grupp OÜ, Betooni auhind: HC Betoon AS, Raketise auhind: Peri AS.

2019. a. Betoonehitis – Sisekaitseakadeemia. Peaauhind – Arhitekt11 OÜ.

2018. a. Betoonehitis – Eesti Kunstiakadeemia. Peaauhind –  Kuu Arhitektid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann.   

2017. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – tellija Mait Rõõmusaar.  

2016. a. Betoonehitis – Eesti Rahva Muuseum. Peaauhind – DGT Architects (Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane). 

2015. a. Betoonehitis – Ihaste sild. Peaauhind – Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ (Juhan Idnurm ja Siim Idnurm). 

2014. a. Betoonehitis – Tondiraba Jäähall. Peaauhind – Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. 

2013. a. Betoonehitis – Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd. Peaauhind – AS K-Projekt (peaprojekteerija).

2012. a. Betoonehitis – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine. Peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. 

2011. a. Betoonehitis – heliskulptuur Cromatico. Peaauhind – skulptor Lukas Kühne.

2010. a. Betoonehitis – eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.

2009. a. Betoonehitis – Tallinki büroohoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press. 

2008. a. Betoonehitis – Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA.

2007. a. Betoonehitis – Puurmani kaarsild. Peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm.

2006. a. Betoonehitis – Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Hindrek Kesler.

2005. a. Betoonehitis – TTP kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.

2004. a. Betoonehitis – Ülemiste Hotell. Peaauhind – arhitekt Martin Aunin.

2003. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – Arhitektibüroo Emil Urbel.

2002. a. Betoonehitis – Tartu vangla. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.

2001. a. Betoonehitis – kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind – projekteerija Randväli ja Karema AS.

2000. a. Betoonehitis – Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil. 

Tallinna Tehnikakõrgkooli saalis, Pärnu mnt. 62
20. oktoobril 2021
Päeva moderaator on Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Jüri Tamm

PÄEVAKAVA

11.40 Registreerimine

12.00 Avasõnad

12.10 Tunnelite ehitamine raudteeliiklust sulgemata
Robert Sinikas, TREV-2 Grupp, projektijuht

12.50 Leelise-täitematerjalide reaktsioonid betoonis
Martti Kiisa, Tallinna Tehnikakõrgkool, professor

13.30 Auhind – Betoonisõber 2021

13.40 Kohvipaus IV korruse fuajees

14.40 Õismäe betoontee katselõigu uuringu tulemused
Ain Kendra, T-Konsult, konsultant  

15.10 An Efficient, Economic and Sustainable way of connection precast concrete elements (inglise keeles)
Trond Erik Skarshaug, tegevdirektor,
Espen Lundman Solberg, müügidirektor, Invisible Connections

16.10 Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone
Peeter Tambu, Narva peaarhitekt, Sisekaitseakadeemia nõunik

16.40 Tehnoloogiapäeva kokkuvõte

Osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 3,9 täiendõppe punkti.
Registreerimislehed palume saata hiljemalt 14. oktoobriks e-posti aadressile betoon@betoon.org
Registreerimise vorm

Osalema pääseb EL digitaalse COVID tõendi esitamisel.

Osavõtutasu on 75 eurot, Eesti Betooniühingu liikmed – 50 eurot.
Kõrgkoolide päevased üliõpilased ja õppejõud – tasuta.
Hinnale lisandub käibemaks 20%.

Lisainformatsioon:
telefon: 648 1918, 50 36650
e-post: betoon@betoon.org
www.betoon.org 

Eesti Betooniühing viis Tallinna Tehnikakõrgkoolis läbi betoonpindade töötlemise alase koolituse „Betooni kosmeetika – miks ja kuidas“. Täismajale läbi viidud koolitus oli mõeldud eelkõige arhitektidele ja sisearhitektidele.

Koolituspäeval esinesid:
– Kalev Ramjalg, puhasvalu betooni spetsialist
– Martin Aunin, arhitekt
– Lemmik Loopere, betoonpindade „kosmeetik“
– Kaia Reimo, Lacore OÜ – Novacolor värvilahenduste ametlik esindaja ja teostaja Eestis
– Isacco Mazzani, Itaalia arhitektuursete värvide ja lahenduste tootja Novacolor
– Olivier Gatey, Prantsuse pinnakaitse materjalide tootja Guard Industry
– Siim Jõgi ja Rene Sieberk, Clean Investment OÜ – Guard Industry ametlik esindaja Eestis.
Koolituspäeva moderaator oli Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor Aivars Alt.

Leonhard Lapin lõi Eesti Arhitektuurimuuseumi 30. sünnipäevaks uue arhitektooni – „Arhitektoon 30“, mis Arhitektuurimuuseumi initsiatiivil ja Betooniühingu toetusel muuseumi juubeliks Rotermanni soolalao kõrvale püstitati:

„See teos on ülistuslaul Eesti modernismile, mida kehastab arhitektuurimuuseum – võime olla uhked, sest sellist institutsiooni ei ole ka paljudel suurtel rahvastel, arhitektuurimuuseum kehastab eestlasi kui arhitektuuri loovat rahvust,“ ütles Leonhard Lapin. „Avastasin soolalao hoone 1991. aastal, kui Vene väed oli mereäärselt alalt suures osas lahkunud ning mul oli võimalus üle plangu ronides minna vaatama seni suletud sadama maa-ala. Soolalao uksed olid valla ning põrandat kattis paks soolakiht.“ 

„Arhitektoon 30“ on loodud betoonist ja terasest – kahest tänapäeva ehituskunstis valitsevast materjalist. Põhielemendid on 16 betoonist eri kõrguse ja 30×30 cm ristlõikega posti. Postid on valgest betoonist, postide jalamil on terasplaat, kus on kirjas teose andmed ja toetajate nimed.
Kompositsiooni keskele jääb kitsas, 30 cm laiune tühi ruum. Selline lahendus teeb arhitektooni kergemaks ning laseb päikesel modelleerida erilisi ja päeva jooksul muutuvaid valgusefekte.
Lapini sõnul sümboliseerib arhitektoon „30“ tänapäeva ehituskunsti võimalust mitte kõike pragmaatiliselt täis ehitada. Inimene ei vaja elamiseks mitte ainult täis ehitatud, vaid ka tühja ruumi, mis just sedaviisi kujunebki avalikuks ruumiks, kus kõik saavad liikuda. 

„Väliselt jätab mulje nagu oleks selle teinud Vene avangardkunstnik Kazimir Malevitš, kes on minu üks vaimseid isasid. Malevitš samamoodi kasutas seda tühjust, mis seal sees oli,“ kirjeldas Lapin. „Ma olen ta täpselt pannud põhja-lõuna suunale – kui me vaatame hommikul läbi selle prao, siis on seal teine valgus ja kui me vaatame õhtul, näiteks valgetel öödel, siis on tal teine valgus.“

Nüüdseks on valminud ka 5-minutiline õppefilm, mille abil saab Arhitektuurimuuseum nii noortele kui vanadele Arhitektooni valmimise jäädvustuse abil piltlikult näidata, kuidas betoonist ehitatakse:

„Arhitektoon 30“ on osa Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäitusest „Majad, mida me vajame“. Näitusel osalevad ruumiloojad said ülesande kavandada tinglikult majaks nimetatav objekt, mille eesmärk on kindlustada ilusam, turvalisem ja rahulikum tulevik planeedil Maa. Näitus jääb avatuks 21. novembrini. 

Arhitektoon jääb Arhitektuurimuuseumi omandisse ja püsib Ahtri tänava veeres vähemalt järgmise juubelini viie aasta pärast.

Arhitektoon 30:                                              

autor: Leonhard Lapin 

konstruktor: Mehis Muru (Nordecon Betoon OÜ) 

idee elluviija: Eesti Arhitektuurimuuseum  

teostus: PR Betoon OÜ

foto- ja videotööd: Raivo Tiikmaa ja Kirill Vlassov.

rahastus: Eesti Betooniühingusse kuuluvad ettevõtted (Betoonimeister AS, HC Betoon AS, Kunda Nordic Tsement AS, Merko Ehitus Eesti AS, Nordecon Betoon OÜ, Peri AS, Rudus AS), samuti Exmet Services OÜ ja Mira Ehitusmaterjalid OÜ.

Septembrist on Eesti Betooniühingu uueks liikmeks Rahmer Grupp OÜ.
2018. aastast tegutseva ettevõtte tegevusaladeks on betoonitööd, vundamendid, müüritised.
Võrumaa juurtega firmas töötab seitse inimest.

Eesti Betooniühingul on nüüdsest 78 liiget.