Betooniühingu korraldatud ja TalTechi läbiviidud kolmepäevasel koolitusel osales 29 inimest, neist 20 Betooniühingu liikmesfirmadest.
Omandatud teadmiste parima testitulemuse auhinna sai Sten Jõgi AS Betoonimeistrist.
Venekeelne betooni alusteadmiste täiendkoolitus toimub mais.
Kes pakub Eestis, Lätis ja Leedus ehitajatele ja betoonitootjatele fiiber-tooteid (makrofiiber ja mikrofiiber) ning töötab välja (arvutab) betoonkonstruktsioonidele fiiber-lahendusi. Kaubamärk „PP Baltic“.
Eesti Betooniühingul on nüüdsest 81 liiget.
Eesti Betooniühing valis korralisel üldkoosolekul ühingu juhatusse kaks uut liiget – Mati Laurson ja Raivo Vesiaid.
Eesti Betooniühingu juhatuse esimehena jätkab Imre Leetma.
Eesti Betooniühing pidas korralise üldkoosoleku 17. veebruaril Tallinna Ehituskooli saalis. Ühingu liikmeks on hetkel 80 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
„Eestis on enamikule betooniga seotud ettevõtteile saanud auasjaks osaleda ühises töös valdkonna arendamises ja betooni, kui enimkasutatava kodumaise ehitusmaterjali maine kasvatamises,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Mida laialdasem on Betooniühingu kandepind, seda kindlahäälsemalt saame esindada ka liikmete ühiseid huvisid,” lisas Leetma.
Imre Leetma:
„Meie liikmeskond on järjepidevalt kasvanud, mis näitab betoonisektori usaldust ja toetust senitehtule.“
Eesti Betooniühingu uus üheksaliikmeline juhatus:
– Jürgen Einpaul, Estkonsult OÜ
– Mati Laurson, Savekate OÜ
– Imre Leetma, Kunda Nordic Tsement AS
– Vaido Leosk, E-Betoonelement OÜ
– Johannes Pello, Tallinna Tehnikaülikool
– Kalev Ramjalg,
– Mait Rõõmusaar, Nordecon Betoon OÜ
– Kalle Suitslepp, Betoonimeister AS
– Raivo Vesiaid, Peri AS.
Uues juhatuses on kaks uut liiget – Mati Laurson ja Raivo Vesiaid. Mati Laurson kuulus Betooniühingu juhatusse ka aastatel 2004–2014 ning oli ühingu esimees 2008–2012.
Eesti Betooniühingu üldkoosolekul valiti ühingu revidendiks tagasi Tiit Raud, TMB Element OÜ juhatuse esimees.
Imre Leetma:
„Hea meel on sellest, et ühingu uues juhatuses on kaks uut liiget, mis kindlasti lisab ühingu tegevusse uut energiat. Oleme püüdnud Betooniühingu juhatusse kaasata võimalikult erinevaid betooniga seotud tegevusalade esindajaid, mis aitab meil hoida organisatsiooni juhtimise värske ja tasakaalustatuna.”
Eesti Betooniühingu üldkoosolek tunnustas ühingu uue auliikmena insener Enn Uustalu.
Üldkoosolek kinnitas 2021. aasta tegevusaruande koos revidendi aruandega ja 2022. aasta tegevuskava koos eelarvega.
Betooniühingu uue juhatuse esimesel koosolekul valiti Imre Leetma jätkama ühingu juhatuse esimehena.
Eesti Betooniühingu juhatus valis üksmeelselt ühingu auliikmeks insener Enn Uustalu.
„Enn Uustalu on üle 50 aasta olnud seotud sideainete ja betoonide uurimise, õpetamise ja rakenduste valdkonnaga,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ta on konsulteerinud ja koolitanud betoonilisandite valdkonnas loendamatut hulka inimesi Eesti, Lätis, Leedus, Ukrainas, olles nii mõnegi uue aine ja meetodi maaletoojaks-esmatutvustajaks.”
Enn Uustalu on väärtustanud betooni ja selle arengut läbi betoonilisandite uurimise ja kasutusele võtmise. 1997. aastal ilmunud väljaanne „Betoonilisandid“ annab tervikliku ülevaate mitmesugustest keemilistest lisanditest, mis segatuna väikestes kogustes betoonisegu koostisesse võimaldavad muuta betoonisegu ja kivistunud betooni omadusi soovitud suunas. Enn Uustalu sulest on ilmunud üle 50 uurimuse ja artikli tsementide ja betoonide valdkonnas.
Enn Uustalu (sünd. 9.01.1944) on lõpetanud 1962. aastal Maardu keskkooli ja 1967. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi mäenduse erialal. 1967-1997 töötas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusmaterjalide uurimislaboratooriumis, kaitstes 1975 doktorikraadi teemal: põlevkivituhkportland-tsemendi terastiku koostise mõju uurimine tsemendi omadustele.
Enn Uustalu on täiendanud oma teadmisi tsementide ja betoonide alal Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal, 1977-1981 töötas ta Alžeerias Annaba Ülikooli ehitusmaterjalide õppetooli külalisprofessorina. 1997-1998 töötas ta AS EMV Jüri Betoonitööstuses kvaliteedijuhina, 1999-2002 AS NCC Industri Eesti kvaliteedijuhina. 2002. aastal asutas ta Remei Baltica OÜ ja ettevõttega on Enn Uustalu seotud tänaseni.
Eesti Betooniühingu auliikme statuudi põhjal on „auliikmeks valimine eriline lugupidamisavaldus nendele isikutele, kellel on suuri teeneid Eesti Betooniühingu eesmärkide elluviimisel. Auliikme valib Eesti Betooniühingu juhatus konsensuse alusel.”
Remei Baltica OÜ on Eesti Betooniühingu asutajaliige.
Eesti Betooniühing on auliikme staatuse omistanud kaheksale isikule. 2010. aastal omistati auliikme nimetus Aadu Kanale, 2012. aastal Toomas Laurile, 2014. aastal Vello Otsmaale, 2015. aastal Arvo Tinnile, 2018. aastal Peep Tederile, 2021. aastal Viktor Mõisjale ja Heiki Meosele ning 2022. aastal Enn Uustalule.
2013. aastal asutatud R-Group Baltic OÜ on betoonelementide taride ning muude terastarvikute tootja ja müüja. Ettevõttes töötab 20 inimest.
Ettevõtte juht – Pauli Pöllänen.
Vt ka: https://rsteel.fi
Eesti Betooniühingul on 79 liiget.
Taas on käivitunud rünnakud muinsuskaitsealuse Linnamäe HEJ ja selle tammi vastu Jägala jõel. Eesti Betooniühing saatis Keskkonnaametile enda seisukohad käimasoleva keskkonnamõju hindamisega seoses.
Betooniühingu esimees Imre Leetma avaldas samal teemal Õhtulehes ka artikli: https://www.ohtuleht.ee/1055300/imre-leetma-lahingud-jagala-joel
Avaldame artikli siin originaalkujul.
Seoses Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja hüdroenergiast elektri tootmise järjekordse keskkonnahindamisega
Imre Leetma
Eesti Betooniühingu esimees
Aastaid on kestnud kemplus Jägala jõe paisutamise ja paisu lammutamise teemadel. Ühel pool on looduskaitse seadusepügalates juristi täpsusega järge ajavad looduskaitsjad ning teisel pool, tundub, et kogu muu Eesti rahvas.
Teadaolevalt pole antud küsimuses rahvaküsitlust, sotsioloogilist uuringut tehtud, kuid arvestades seda, et Linnamäe hüdroelektrijaama (loe: paisu säilitamise) edasitegutsemise poolt on nii kohalik kogukond ja omavalitsus kui kultuuriavalikkus, võib selliseid järeldusi teha. Loe näiteks arhitekt Kalle Vellevoogi arvamusartiklit: Linnamäe paisul näeme, kuidas mälestistega ei tohi käituda, 16.12.21: https://www.err.ee/1608437945/kalle-vellevoog-linnamae-paisul-naeme-kuidas-malestistega-ei-tohi-kaituda
Tahaks siiski aru saada, mille üle siin vaieldakse – paar kilomeetrit Linnamäe paisust ülesvoolu asub Jägala juga ning kalade teekond ikkagi katkeks. Kas järgmisena hakkame ortodoksete loodusametnike eestvedamisel ka tuhandeid aastaid vanu looduslikke paise lammutama, et (võibolla) mõnele sajale või tuhandele lõhele ja silmule elupaiku tekitada?
Linnamäe hüdroelektrijaam (HEJ) oli tärkava Eesti Vabariigi suur, entusiastlik samm kodumaise vee-energia rahva hüvanguks tööle panekul. See oli ja on Eesti suurim hüdroelektrijaam. Linnamäe HEJ on ilus, terviklik, ja oluline rahvusliku tööstusliku kultuuripärandi näide. 2016. aastast ka muinsuskaitse all. Ning looduskeskkonda suurepäraselt sobituv – seda kinnitavad ka tuhanded inimesed, kes siin aastaringselt käivad.
Nagu öeldakse: „Puhka Eestis!“.
Eesti taasiseseisvudes suutsid aktiivsed inimesed kaasata laia avalikkuse (seda pikka-pikka inimeste ja ettevõtete rida, kes õla alla panid, saab lugeda elektrijaama paisu kõrval oleval mälestustahvlil), et Eesti Energia eestvedamisel nõukogude tegelikkuse lagastatud veejõujaamale uuesti hing sisse puhuda. 2002. aastal saigi see teoks.
Kas tõesti laseme jõuetuses käed rippu ja tunnistame, et seadusepügal on tervest mõistusest ülem?
Tekib küsimus – milline on see piir, kus lõpeb tänapäeva arusaamadele omane looduse kaitse, inimese tehtu ümberpööramine eluslooduse tasakaalupunktide saavutamiseks?
Nõukogudeaegsete maaparandusobjektidega võib vist lihtsalt minna… Aga kui me jõuame Vargamäe põldudeni – kas need tuleb ka uuesti sohu uputada?
Või peame ikkagi jõudma Kristuse-eelse olekuni oma looduse tagasipööramise ihalustes? Või puu otsa tagasi ronima?
Kas kõik see töö ja vaev, mida meie esiisad rügasid jõgede paisutamisel, soode kuivendamisel – see kõik on olnud tühi töö? Me lihtsalt sülgame oma esivanematele, nende tehtule?
Arhitekt Kalle Vellevoog sõnastas tabavalt: „Keskkonna mõiste on Eestis selgelt määratlemata ning puudub terviklik vaade, millised on meie ruumilised väärtused ja eesmärgid. Keskkond ei hõlma mitte ainult looduskeskkonda, vaid ka inimeste loodud tehiskeskkonda, sealhulgas pärandmaastikke. Väärtuslike tehis- ja elukeskkondade kaitse ning säilitamine peaks olema igasuguse keskkonnakaitse loomulik osa.“
Tänavu möödub 100 aastat Linnamäe hüdroelektrijaama ehitama asumisest. Elektrit hakkas Jägala jõe elektrijaam tootma 1924.
Tunnustatud betoonteede ehitaja Arvo Tinni on saanud suure tähelepanu osaliseks kaugel koduses Austraalias. Austraalia Betoonteede Ühing (ASCP) annab märtsis välja Arvo Tinni nimelise auhinna. Inglise keeles – The Arvo Tinni Award for „Technical Excellence in Best Urban Pavement Infrastructure design“.
Justin Moss, Austraalia Betoonteede Ühingu president: „ASCP tahab tunnustada Arvo Tinni panust meie tööstusharu ees andes välja temanimelist ASCP tehnilise tipptaseme auhinda.“
Arvo Tinni on nii Eesti Betooniühingu kui Austraalia Betoonteede Ühingu auliige.
Fotol Arvo Tinni 2013. aasta Betoonipäeval esinemas. Foto autor: Erik Riikoja
Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2021” esitati 16 ehitist.
„Betoonehitiste võistluse geograafiliselt laia haaret näitavad uute hoonete ja rajatistega osalevad kolm Eesti suuremat linna, aga ka Ida- ja Lääne-Virumaa ning kolm Harjumaa valda,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Võistluse ja betoonehitiste laia paletti näitavad hästi osalevate ehitiste tüübid: büroohooned, hooldekodu, koolid, korterelamud, rulapark, sadamaterminal, sillad, tervishoiuasutus, tunnelid,” lisas Leetma.
Imre Leetma sõnul võib alanud võistluse üheks märksõnaks pidada betooni julget kasutamist avaliku linnaruumi, linnadisaini elemendina – alates Tallinna sadama kruiisikaist ja Tartu Riia-Vaksali tänava tunnelitest ja viaduktist kuni Tondiraba pargi rulapargini.
Eesti Betooniühingu juhatus kinnitas kõik võistlusele esitatud 16 ehitist „Aasta betoonehitis 2021” nominentideks.
„Möödunud betoonehitiste aastat võib nimetada sildade ja tunnelite ehituse aastaks – võistlusel osaleb lausa viis silda-tunnelit,” ütles Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „Nende hulgas on ka Rail Baltica esimene valminud viadukt – Saustinõmme Tallinna ringteel.”
2021. aasta betoonehitise tiitlile kandideerivad:
Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui kodumaise materjali eeliseid ja võimalusi.
Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ning nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, betooni ja raketiste tarnija.
Kahekümne teist korda korraldatava võistluse žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad.
Võistluse žürii alustab tööd jaanuaris.
Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval märtsikuus 2022. aastal.
Taustainfo: Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kakskümmend üks aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste konkurssi.
2020. aasta betoonehitiseks valiti – Laaneotsa maja. Konkursi peaauhind, arhitektuur – Joel Kopli (KUU Arhitektid).
Tellija auhind: eraisik; Konstruktori auhind: Mihkel Kannelmäe; Ehitaja auhind: Mapri Ehitus OÜ; Betoonitööde auhind: Evocon Grupp OÜ; Betooni auhind: HC Betoon AS; Raketise auhind: Peri AS.
2019. a. Betoonehitis – Sisekaitseakadeemia. Peaauhind – Arhitekt11 OÜ.
2018. a. Betoonehitis – Eesti Kunstiakadeemia. Peaauhind – Kuu Arhitektid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann.
2017. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – tellija Mait Rõõmusaar.
2016. a. Betoonehitis – Eesti Rahva Muuseum. Peaauhind – DGT Architects (Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane).
Tänavu asutatud INF Ehitus OÜ on uus ettevõte, kuid võtmeisikud seal on teada-tuntud tegijad Eesti ehitusmaastikul.
Ettevõtte põhitegevusala: Elamute ja mitteeluhoonete ehitus, betoonitööd.
Ettevõtte juht – juhatuse liige Veiko Sumre.
2021. aastal on Eesti Betooniühinguga liitunud 5 uut liiget:
– Mapri Ehitus OÜ (asut 2010) – ehituse peatöövõtt, betoonitööd
– Holger Karema – konstruktor
– Reme Grupp OÜ (2009) – monteeritavad ja monoliitbetoonist hooned ja rajatised
– Rahmer Grupp OÜ (2018) – betoonitööd, vundamendid, müüritised
– INF Ehitus OÜ (2021) – elamute ja mitteeluhoonete ehitus, betoonitööd.
Eesti Betooniühingul on 78 liiget.
Eesti Betooniühing kuulutas 2021. aasta „Betoonisõbraks” Tallinna linnavalitsuse – betooni mitmekülgse kasutamise eestkõnelejana ning betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutusvaldkondade laiendamise eest.
Tallinna linnas on osatud betooni, kui tänapäeva levinuima ehitusmaterjali eeliseid edukalt ära kasutada juba pikki aastakümneid. Kui nõukogude ajal aitasid betoonist elementmajad sadadel tuhandetel kodu saada Mustamäel, Lasnamäel ja Õismäel, siis tänapäevalgi on uued kortermajad ehitatud valdavalt vastupidavast ja kvaliteetsest betoonist.
„Ilma betoonita on tänapäevane linnakeskkond mõeldamatu. Nii meie majad, rajatised, infrastruktuur, linnatänavad, pargid ja sadamad – kõik nad vajavad betooni,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ka viimastel aastatel on Tallinna linnavalitsus välja paistnud betooniteadliku ja -sõbralikuna. Betooniühing on seda märganud ning „Betoonisõbra” tiitli omistamisega tahame Tallinna linnavalitsuse panust betooni kui enamkasutatava kodumaise ehitusmaterjali kasutamisel omalt poolt ära märkida,” lisas Leetma.
Viimaste aastate ehitistest väärivad selles kontekstis esile tõstmist:
„Betoonisõber 2021” aunimetus kuulutati välja kolmapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis.
Unikaalse „Betoonisõbra” auhinna Tallinna linnavalitsusele tegi kunstnik Jüri Mildeberg.
2020. aastal kuulutati Betooniühingu „Betoonisõbraks” ehitusajaloolane Maris Mändel, 2019. aastal ehitusettevõtja Mait Rõõmusaar, 2018. aastal ehitusettevõtja Peep Roosmann.
„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks neid inimesi ja organisatsioone, kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.
