Rubriik: Uudised

Eesti Betooniühing

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Pressiteade

23.12.2020

Võistlusele „Aasta Betoonehitis 2020” esitati 29 kandidaati

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2020” esitati seekord 29 ehitist.

„Tänavuse võistluse saak on rikkalik nii hulgalt kui geograafialt,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Nii laia geograafilist katvust ei ole betoonehitise võistlusel aastaid olnud,” lisas Roots.

Tiit Roots: „Meil on nii koolihooned kui lasteaed, tootmis- ja büroohooned, eramud ja kortermajad, arhitektuursed väikevormid ja kindluse rekonstruktsioon, rannapromenaad ja sadam, tervishoiurajatised ja ujula, elamuskeskus ja tankodroom, samuti suurepärased näited Eesti betoontoodete ekspordist.”

Eesti Betooniühingu juhatus otsustas, et seekord tehakse võistlusele saadetud kandidaatide hulgast eelvalik ning võistluse nominendid selguvad juhatuse järgmisel koosolekul 20. jaanuaril 2021.

2020. aasta betoonehitise võistlusele on esitatud:

1. Angerja tee 38 tootmis- ja laohoone, Angerja tee 38, Allika Tehnopark, Hüüru küla, Saue vald, Harjumaa;
2. Ankur Residents, Andrekse tee, Pirita, Tallinn;
3.  Citybox Tallinn Hotel terrazzopõrandad, Porto Franco, Tallinn;
4. Emajõe büroohoone, Paju 2, Tartu;
5. Eramu puhkeala, Lubja küla, Viimsi vald, Harjumaa;
6. FSE 105, maanteetunneli ventilatsioonihoone, Stockholm, Rootsi;
7. Haapsalu Põhikool, Lihula mnt 12, Haapsalu;
8. Heathmont büroohoone, Suur-Patarei 13, Tallinn;
9. Laaneotsa maja, Pringi küla, Viimsi vald, Harjumaa;
10. Lasteaed-ujula, Raja 7, Pärnu;
11. Naissaare sadama rekonstrueerimine, I etapp, Naissaar, Viimsi vald, Harjumaa;
12. Narva linnuse konvendihoone rekonstrueerimine, Peterburi mnt 2, Narva;
13. Parkimismaja, Töökoja 4, Tallinn;
14. Rakvere Vallimäe Vabaõhukeskus, Vallimäe tee 3, Rakvere;
15. Sillamäe rannapromenaad, Sillamäe;
16. Sillamäe ühishoone, I. Pavlovi 4, Sillamäe;
17. Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone, P. Kerese 14, Narva;
18. Stockholm New büroohoone, Stockholm, Rootsi;
19. Sütiste tervisekeskus, J. Sütiste tee 17/1, Tallinn;
20. Tapa lähiharjutusala projekteerimine ja ehitamine, Tapa vald, Lääne-Virumaa;
21. Tartu Ülikooli Delta õppehoone, Narva mnt 18/20, Tartu;
22. Toom-Kuninga 15 korterelamu, Toom-Kuninga 15, Tallinn;
23. Torn, korterelamu, Seebi 1, Kristiine, Tallinn;
24. Tööstuse 16 tootmishoone olmekorpus, Tööstuse 16, Keila;
25. Uus-Veerenni korterelamud, I etapp, Veerenni 36, Pille 7 ja Tiiu 3, Tallinn;
26. Viktor Palmi nimeline büroohoone koos parkimismajaga, Lõõtsa 1A/Suur-Sõjamäe 12A, Ülemiste City, Tallinn;
27. WOW elamuskeskus, Merikotka 1, Kuressaare;
28. Äri- ja meditsiinihoone, Töökoja 1, Tallinn;
29. Ümera 28b korterelamu, Ümera 28b, Lasnamäe, Tallinn.

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui kodumaise materjali eeliseid ja võimalusi.

Võistluse žürii alustab tööd uuel aastal.

Betooniühingu juhatus otsustas, et võistluse „Aasta betoonehitis 2020” võitjate väljakuulutamine ja 2021. aasta Betoonipäev toimuvad 2021. aasta maikuus.

Taustainfo:

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kakskümmend aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.

2019. aasta Betoonehitiseks valiti – Sisekaitseakadeemia. Peaauhind, arhitektuur – Arhitekt11 OÜ.

Tellija auhind: Sisekaitseakadeemia; Konstruktori auhind: Engineer Project OÜ;

Ehitaja auhind: Nordecon AS; Betoonitööde auhind: ERI-Ehitustööd OÜ; Betoontoodete auhind: Framm AS; Omanikujärelevalve auhind: Tallinna Linnaehituse AS.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 72 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet.

Lisainformatsioon:

Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees,

Tel: 50 42 228; e-post: Tiit.Roots@peri.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,

Tel: 648 1918; 50 366 50; e-post: betoon@betoon.org

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor

Tel: 648 1918; 51 82 662; e-post: eetl@eetl.ee

www.betoon.org

www.eetl.ee  

Eesti Betooniühing

Pressiteade

4.11.2020

Betooniühingu uued juhendid betoonelementide transpordi ja paigaldamise kohta

Eesti Betooniühingul on valminud kaks uut juhendit:

– „BÜ10: Betoonelementide transport” ja

– „BÜ13: Betoonelementide paigaldamine”.

Juhendid on mõeldud eelkõige betoonelementide transportijatele ja paigaldajatele, aga on  vajalikuks infomaterjaliks ka betoonelementide projekteerijatele, tootjatele, ehituse peatöövõtjatele ja järelevalvele. Samuti ehitusala koolidele õppematerjaliks.

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor:

„Ka betoonelemenditööstus ja konstruktorid peavad tundma ehitusplatsi tingimusi, turvalisusriske ja elementide ohutu transpordi ja paigaldamise põhimõtteid.”

Mõlemad juhendid on valminud koostöös Eesti suuremate betoonvalmistoodete valmistajate ja teiste ehitusala asjatundjatega.

Juhendite koostamise käigus kasutasid koostajad mitmeid lisamaterjale. Eriti olulise teabeallikana kasutati Soome Betooniühingu poolt välja antud juhendeid – „Betonielementtien kuljetus” ja „Betonielementtien turvallinen asennus”.

Juhendite koostamise töörühma kuulusid: Sven Viin (OÜ PVM Ehitus, töörühma juht), Kirsti Aeg (AS Framm), Kristo Help (AS Muuga Betoonelement), Alger Kivisaar (OÜ Scaleter), Toomas Lepp (AS Betoneks), Urmas Paas (OÜ TMB Element), Rauno Pikkor (OÜ E-Betoonelement), Ergi Väljako (AS Lasbet Tootmine), Toomas Vainola (Eesti Betooniühing) ja Enno Rebane (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit).

1. „BÜ10: Betoonelementide transport”, 24 lk, 2020.

ISBN 978-9949-9993-5-4.

2. „BÜ13: Betoonelementide paigaldamine”, 56 lk, 2020.

ISBN 978-9949-9993-4-7.

Betooniühingu uued juhendid on saadaval:

– Ehituskeskusest, Rävala pst 8, Tallinn,

– Eesti Betooniühingu kontorist, Pärnu mnt 141, Tallinn,

– Savekate OÜ kontorist, Teguri 47b, Tartu.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Lisainformatsioon:

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,

Tel: 648 1918; 50 366 50; e-post: betoon@betoon.org

www.betoon.org

www.facebook.com/betoon.org

Eesti Betooniühing

Pressiteade

21.10.2020

Betoonisõber 2020 on Maris Mändel 

 Eesti Betooniühing kuulutas 2020. aasta „Betoonisõbraks” Maris Mändeli – betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mitmekülgse tutvustamise, betoonehituse ajaloo väärika kajastamise ja betoonarhitektuuri säilitamise vajaduse teadvustamise eest.

Maris Mändel on ehitusajaloolane ja muinsukaitse spetsialist, kelle teadustöö peamised uurimissuunad on Eesti 20. sajandi ehitusajalugu ja arhitektuuri restaureerimine. Ta on tegutsenud ka muinsuskaitselise järelevalve alal. Marise uurimisvaldkondade hulka on pikaajaliselt kuulunud ka Eesti betoonehitus ja selle ajalugu.

Maris on ligi 20 aastat tihedalt seotud olnud Eesti Kunstiakadeemiaga, alates 2003. aastast üliõpilasena ning siis juba teaduri ja õppejõuna. Nii tema magistritöös „Varajane raudbetoon Eesti arhitektuuris” (2009) kui doktoritöös „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris” (2019) on üheks põhiteemaks betoon.

„Mitmed Marise osalusel valminud raamatud on olnud oluliseks panuseks Eesti betoonehituse ajaloo talletamisel, teadvustamisel ja populariseerimisel,” ütles Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots. „Sama kehtib ka tema esinemiste kohta avalikkuse ees läbi meediakanalite. Alati võib Marise puhul kindel olla ettevõetud teemade tasakaalustatud, lugupidaval moel käsitlemisele. Eriti tahaks siin esile tõsta publikatsioone Lennusadama vesilennukite angaarist, Vene-Balti laevatehasest, Heinrich Laulust ja August Komendandist,” lisas Roots.

Marise head esinejanärvi võib aga igaüks nautida Teaduste Akadeemia lühiloengute konkursil „Teadus 3 minutiga” tehtud videoklipis „Silikaattellis – hoidmist väärt materjal”, mida hinnati kogu võistluse parimate hulka.

Maris Mändeli huvi kivimaterjalide vastu ei ole jäänud märkamata ka Eesti Betooniühingus. Ta on mitmel korral esinenud Betoonipäevadel betoonehituse ajaloo teemadel. Betooniühingu poolt välja antud koguteoses „Eesti betoonehituse ajalugu” oli Marise kanda arhitektuuripeatükkide kirjutamine.

„August Komendandi mälestusteraamat „18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga”, mis möödunud aastal Betooniühingu poolt välja anti, sai eesti keeles ilmumiseks ühe algtõuke just temalt,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „Maris võttis betoonimeestel nööbist kinni ja viitas temale omasel vaiksel moel, et vaat see on üks raamat, mida kindlasti võiks eesti lugejale ka tutvustada.”

„Betoonisõber 2020” aunimetus kuulutati välja kolmapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Unikaalse auhinna Eesti Betooniühingu „Betoonisõbrale” Maris Mändelile tegi kunstnik Jüri Mildeberg.

2019. aastal kuulutati Betooniühingu „Betoonisõbraks” Mait Rõõmusaar, 2018. aastal Peep Roosmann.

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks enam neid inimesi (ja ka organisatsioone), kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Lisainformatsioon:

Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees,

Tel: 50 42 228; e-post: Tiit.Roots@peri.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,

Tel: 50 36 650; 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

www.betoon.org 

https://www.facebook.com/betoon.org

Eesti Betooniühing

Pressiteade

29.06.2020

Eesti Betooniühingu 2020. aasta üliõpilastööde preemiad said Aleksei Mahnatš ja Rainer Vahter

Eesti Betooniühing andis välja 2020. aasta üliõpilaspreemiad, mis on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks. Betooniühingu preemiate saajad valitakse välja Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast.

Betooniühingu juhatus valis võitjad välja kolme Eesti kõrgkooli (Estonian Business School, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tallinna Tehnikaülikool) esitatud betoonialaste lõputööde hulgast.

Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemiad said:

Aleksei Mahnatš – Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi magistritöö „Mikrosilika mõju betooni külmakindlusele”.

Juhendaja – lektor Tanel Tuisk.

Magistritöö uuris peenräni mõju betooni külmakindlusele.

Mattias Põldaru, retsensent, Tallinna Tehnikaülikooli sertifitseerimiskeskuse ehitusinsener:

„Tegemist on suurepärase kokkuvõttega betooni külmakindlusega seotud probleemidest ja põhjustest. Töös uuritud külmakindluse saavutamine just Eestis kasutatavate materjalidega on oluline ning suure praktilise väärtusega uurimisteema, saadud katsetulemuste kogum on ulatuslik. Väga olulised järeldused on tehtud külmakindluse saavutamise võimaluste kohta.”

Tanel Tuisk, juhendaja, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi lektor:

„Töö tulemused on Eesti betoonitööstusele suunda rajavateks faktideks ja väärivad ka mõnel Eesti Betooniühingu koolitusel ettekandmist.”

Aleksei Mahnatš töötab teist aastat AS-is Framm betoonisegude spetsialistina – segusõlme operaatorite koordineerijana. Veel üliõpilasena võitis ta aga TalTechi üliõpilasvõistlusel „Betoonitalent 2019” esikoha.

Rainer Vahter – Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi hoonete ehituse eriala lõputöö

„Betooni survetugevuse määramine mittepurustaval meetodil”.

Juhendajad: professor Martti Kiisa ja lektor Karin Lellep.

Tegemist on katsega rakendada teaduslikus maailmas kasutatud metoodikaid reaalses praktikas.

Martti Kiisa:

„Käesolev töö annab praktilise arusaama betooni survetugevuse määramisel kasutatavatest purustavatest ja mittepurustavatest meetoditest ning viimaste kombineerimisel saadud tulemuste mõjust survetugevuse hindamisel.

Lõputöö üheks eesmärgiks ongi viia tehnoloogiast tulenevad võimalused lähemale ehitusalaste otsuste tegemisele ning tõestada, et alati ei ole tingimata vaja kasutada purustavat meetodit, vaid selleks on olemas ka teisi, loodust ning raha säästvaid võimalusi. Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituut on juba alustanud ehitiste seisukorra hindamisel SonReb meetodi kasutamist ning Rainer Vahteri lõputöö tulemusi on võimalik edukalt seejuures kasutada.”

Betooniühingu juhatus otsustas ära märkida Taavi Varb’i Estonian Business School’is kaitstud ettevõtluse MBA programmi lõputöö „Eesti betoonitööde ettevõtete ärimudel konkurentsieelise loojana Soome turul”.

„On tähelepanuväärne, et pikaajalise kogemusega ehitusjuht on süvenenud ärimudelitesse ning leidnud ühisjooni Eesti betooniettevõtete Soome turul tegutsemises, mis võivad tagada nimetatud ettevõtete pikemaajalise jätkusuutlikkuse Soome ehitusturul,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola.

Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemiad on mõeldud Eesti üliõpilastele betooniga seotud  lõputööde eest. Ülikooli lõputöö peab olema seotud betooni või tema koostisosade või betoontoodetega, näiteks betooni/betoontoodete/betoonkonstruktsioonide kavandamine, projekteerimine, ehitamine vms.

Osaleda võivad kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilaste lõputööd.

Betooniühingu üliõpilaspreemiate preemiafondis on ühekordselt väljajagatavana 3600 eurot, välja jagatakse korraga kuni kolm preemiat. Preemia jagatakse lõputöö koostaja ja juhendaja vahel rahalise suhtena 3:1.

Eesti Betooniühingu üliõpilaspreemiad andsid üle Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Betooniühingu juhatuse liige Kalev Ramjalg Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpuaktusel.

Eesti Betooniühing annab üliõpilaspreemiaid välja alates 2007. aastast.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Lisainformatsioon:

Tiit Roots, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees,

Tel: 50 42 228; e-post: tiit@peri.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,

Tel: 50 36 650; 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

www.betoon.org

Eesti Betooniühing

Pressiteade

15.06.2020

Asfaltteed lähevad betoonteedest 40% kallimaks maksma

Asfaltteed lähevad maksumaksjale betoonteedest 40% kallimaks maksma, kui arvestada maantee elukaare kõiki kulusid.

Sellisele järeldusele jõudis värske T-Konsult OÜ uuring „2 + 2 maantee asfalt- ja betoonkatendi konstruktsiooni hinnavõrdlus tee 40-aastase elukaare jooksul” (T-Konsult OÜ, Ain Kendra): http://www.betoonteed.ee/betoonteed-eestis/uuringud/

„Eesti on asunud kiirendatud korras välja ehitama kolme riigi põhimaanteed,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse liige Kalle Suitslepp. „Just need on maanteed, mis vajaksid palju suurema kandevõimega, pikaajalist, vastupidavat, keskkonnasäästlikumat ja ka odavamat betoonkatendit.”

Eesti Betooniühing pöördus tunnustatud teedeinsener Ain Kendra poole, saamaks lõpuks võrreldavaid andmeid – kui palju läheb Eesti oludes maksma betoontee ja kui palju asfalttee.

Uuringu põhijärelduseks on, et betoonkatendi kulud on 40% väiksemad kui asfaltkatendil,  kui võrrelda võrreldavatel tingimustel 2 + 2 maantee katendi kogu elukaare kulusid (lisaks ehitamisele kõik hooldused, remondid, rekonstrueerimised).

Betoonkatendi hooldus- ja remondikulud on ligi neli korda väiksemad kui asfaltkatendil (vt Joonis 8).

„Praeguse olukorra ilmekaks näiteks on Tallinn-Tartu 2 + 2 maantee Vaida-Aruvalla lõigu I niidi rekonstrueerimine, mis hetkel käib,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „2008. aastal valminud maantee vajab juba 12 aastat hiljem rekonstrueerimist. Kui me oleksime selle maantee ehitanud betoonist, vajaks Vaida-Aruvalla maanteelõik rekonstrueerimist alles 2048. aastal,” täiendas Vainola.

Toomas Vainola sõnul võimaldab betoonteede tehnoloogia rakendamine riigimehelikult käitudes ehitada vastupidavamaid teid, kui seni Eestis kombeks. Ning sellega ka rahva ehk maksumaksja raha oluliselt kokku hoida.

„Enne kolme põhimaantee väljaehitamisele asumist oleks mõistlik kaaluda kõiki tehnoloogilisi võimalusi, mida meie tähtsamate teede vastupidavuse, st nende elukaare pikendamiseks saab rakendada,” lisas Vainola.  (vt Tabel 6).

Teine uuringu põhijäreldus on, et PPP-meetod (private public partnership) ei too kaasa teehoiu kulutuste kasvu. Uuenduslikud tee-ehitustehnoloogiad ja PPP-meetod teevad võimalikuks saada teehoiu kogukulutustes kokkuhoidu kuni 40%.

Kalle Suitslepp: „Praegu, kus tõsiselt kaalutakse kolme Eesti põhimaantee 2 + 2-realisteks väljaehitamisel PPP-rahastuse variante, võib betoontee esmakordselt saada tõeliseks alternatiiviks senisele asfaldikesksusele. Tellijat (s.o riiki) ega teostajat (s.o rahastaja + teedeehitaja) ei peaks huvitama, millest tee on ehitatud, vaid et see võimalikult kaua kestaks.”

Kui põhimaanteede (Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva) 2 + 2 väljaehitamiseks kasutada PPP-meetodit (ehk avaliku ja erasektori koostöö), siis ei peaks ühtegi projekti osapoolt huvitama, milline on teekatendi hind ehitamise hetkel, vaid milliseks kujuneb projekti kogukulu terve selle elukaare jooksul. See tähendab – kui palju maantee kogu oma elukaare jooksul maksumaksjale maksma läheb.

Seetõttu tuleks ettevalmistusprotsessis piirduda eelprojektiga, mis on maade eraldamiseks piisav, ja põhiprojekt koostada väljavalitud partneri poolt PPP-lepingu raames.

Eestis ei ole seni olnud kättesaadavad võrreldavad andmed asfaltkatendi ja betoonkatendi ehituse hindade ja elukaarehindade osas. Selles uuringus:

1. Tee(katendi) ehituse hinnavõrdluse aluseks on võetud Saksa ja Põhjamaade teedeehituse normatiivid, mille alusel on võimalik võrrelda sarnase liiklussagedusega ja tee ristlõikega asfalt- ja betoonkatendi hindu. Eesti normidega ei ole seda võimalik sisuliselt teha kuna erinevad on lähtekohad kandevõime ja liiklussageduste määramisel.
2. Võrdluse aluseks on võetud Saksa normide järgi valitud katendi koormusklass 10-32 miljonit normtelge 40 aastaga, sellele vastavad betoon ja asfaltkatend ning Eesti 20-aastase tööeaga asfaltkatend, mis rekonstrueeritakse 20-ndal aastal.
3. Hinnasisendi saamiseks on küsitletud tervet rida Eesti suuremaid teede-ehituse ja betooniettevõtteid.
4. Uuringus võrreldud tee katendi hinnad, st uuringus esitatud võrdlusandmed ei peegelda kogu uue tee ehitamise hindu. Võrdlusest on välja jäetud tee muldkeha ja rajatiste rajamise hinnad, samuti maksud – need on mõlema teekatendi tüübi korral võrreldavas suurusjärgus.
5. Uuringu hinnavõrdluse aluseks on võetud 20 km teelõik 2+2 maanteest – see on 460 000m2.

Betoonteede vaieldamatuteks eelisteks on tunduvalt suurem kandevõime, ajaline vastupidavus, ehitusmaterjalide palju suurem kodumaisuse aste, keskkonnasäästlikkus ning tunduvalt väiksem tee elukaare kogukulu, võrreldes asfaltteedega. Tänaste betoonteede ehitamise tehnoloogiatega on betoontee elukaar keskmiselt kaks korda pikem asfaltteest – 40 aastat asfalttee 20 aasta vastu.

Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 71 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Lisainformatsioon:

Kalle Suitslepp, Eesti Betooniühingu juhatuse liige

tel: 50 17 173; e-post: kalle.suitslepp@betoonimeister.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor,

Tel: 50 36 650; 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

www.betoon.org

http://www.betoonteed.ee/wp-content/uploads/2020/02/T-Konsult_22-maantee-asfalt-ja-betoonkatendi-hinnavo%CC%83rdlus_12.02.20.pdf