Betoonehitis 2002 on Tartu vangla

Pressiteade
12.03.2003

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutas tänasel 3. Betoonipäeval Sakala Keskuses välja „Aasta Betoonehitis 2002“ konkursi võitjad.

Aasta Betoonehitis 2002 – Tartu vangla. Tartu vangla on 2002. aastal valminud ehitiste hulgas kindlasti betooni kõige paremini kasutav ning demonstreeriv hoonetekompleks.

Konkursi peapreemia – Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroo. Tellija auhinna sai Tartu vangla, projekteerija auhinna sai OÜ EstKONSULT, ehitaja auhinna sai  AS Skanska EMV, betoonitootja auhinna – AS Tartu Maja Betoontooted.

Tartu vangla kujutab endast hästi projekteeritud ja ellu viidud hoonetekompleksi, kus vanglatele kui tavahoonetest erinevatele ehitistele esitatud erinõuded tingisid suure nõudlikkuse nii projekteerija, ehitaja kui ehitusmaterjalide tootja suhtes, millest kõik asjakohased osapooled on auga välja tulnud.

Betoon on siinkohal parim lahendus tänu ökonoomsetele ja paindlikele võimalustele läbi tugeva ja vastupidava materjali. Üheksa hektari suurusel krundil paikneb sisuliselt täiesti omaette tegutsev asum, kus on kasutamist leidnud peaaegu 20 000 mbetoonelemente.

Kuigi tehnoloogiliselt on vanglahoonetele seatud spetsiifiliselt jäigad nõuded, on Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroo leidnud hoonetekompleksile tervikliku ning sobiva lahenduse, ka sisekujundus jätab visuaalselt meeldiva mulje. Konkursi žürii esimehe Aadu Kana sõnul on vangla töötajad kasutatavate betoonelementidega koguni sedavõrd rahul, et on leidnud kasuliku olevat tulevikus eeluuritavate jaoks nende eluruumides kasutusele võtta ka betoonmööbli.

Kompleksi suuremad hooned on valmistatud monteeritavast raudbetoonist. Elementidega varustasid ehitust peale AS Tartu Maja Betoontoodete veel AS E-Betoonelement ja AS Narva Bark. Väiksemad hooned on laotud Columbia Kivi betoonplokkidest, mis tsoonide kaupa on armeeritud ja betooni täis valatud. Vajaliku betooniseguga varustas ehitust AS Rudus Eesti.

Eriauhind arhitektuurse lahenduse eest – Erki Valdre’le (Arkkitehtitoimisto KVA OY) – Tuvi tn. 12 korterelamud Tallinnas.

Tuvi tänavale Tallinna kesklinnas rajatud kolme kortermajaga on tekkinud turvalise ja vaikse siseõuega, nägusa ja sobiva välisilmega hoonetega ning hea ruumiplaneeringu ja väljavaatega korteritega meeldiv elukeskkond.

Tuvi tänava elamute arhitektuuriprojekt pärineb väliseestlasest arhitektilt Erki Valdrelt, kes töötab Soomes firmas Arkkitehtitoimisto KVA OY. Tema nägemus peegeldub majade välisilmes, korruseplaanides ja ruumide jaotuses. Elamute arhitektuurseid sõlmi aitas lahendada AS Eesti Projekt, ehituskonstruktsioonid projekteeris OÜ Neoprojekt, ehituse peatöövõtjaks oli AS Merko ning betooni ja betoonelementidega varustas ehitust AS Talot.

„Selliste optimismi sisendavate hoonete abil võime veenduda, kui meeldivat elukeskkonda on võimalik pakkuda kaasaegsete betoonehitusmaterjalide abil,“ ütles Aadu Kana.

Eriauhind projekteerijale – AS Eesti Projekt – Linnamäe hüdroelektrijaama (Harjumaal) taastamine.

Aadu Kana: „AS Eesti Projekt konstruktorite abil on hiilgavalt taastatud Eesti suurim ja kaunim hüdroelektrijaam“.

Enne Linnamäe hüdrojaama taastamisprojekti koostamise juurde asumist Eesti Projektis uurisid tuukrid lähemalt jõujaama veealust konstruktsiooni ja selle detaile: tehti kindlaks, mis võib jääda, mida tuleb remontida ja mida asendada. Konstruktsioonide tugevdamiseks valati tugitammile ja turbiini kanalitele kas peale või ümber ankrutega kinnitatav betoonikiht.

Hüdroelektrijaama arhitektuurilise osa kujundas arhitekt Raine Karp ning ehitise tellijaks on AS Eesti Energia.  Jõelähtme vallavalitsuse initsiatiivil ehitati tammi kohale rippsild ning rajati vaateplatvormid. Ehitaja põhiraskust kandis AS FKSM, betooni tarnis objektile NCC Industri Eesti AS ning betoontooted AS Lasbet.

Eriauhind ehitusmaterjali tootjale – AS E-Betoonelement – uut tüüpi katuseelementide STT kasutuselevõtu eest (Nefab Eesti AS pakenditehas Lagedil, Harjumaal).

Nefab Eesti pakenditehas on esimene AS E-Betoonelement poolt toodetud raudbetoonist tüüpelementidest kandeseintega moodulhall koos esmakordselt kasutusele võetud STT tüüpi katuseelementidega. Kandeseinte kasutamine traditsioonilise post-tala süsteemi asemel pakub kasutajale paremat pinnakasutust, kuna puuduvad postid hoone perimeetril. Optimaalset pinnakasutust toetavad suureavaliste sillete katmiseks mõeldud STT tüüpi katuselemendid.

„Eestis esmakordselt kasutatud STT katuseelement on keeruline insenerikonstruktsioon, mis on silmatorkavalt sale ja mille betoonikihi paksus on kohati viidud vaid 20 millimeetrini,“ ütles Aadu Kana. „Seetõttu on STT elemendid traditsioonilistest raudbetoonlahendustest ca 30% kergemad, mis parandab hoone konstruktiivse lahenduse ökonoomsust,“ lisas A.Kana.

Hoone arhitektuuriline lahendus pärineb Tõnis Tarbe Arhitektuuribüroolt, ehitajateks olid AS E-Betoonelement ja AS Eesti Ehitus.

Tänavu kolmandat korda korraldatud aasta betoonehitise konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi (hooneid ja rajatisi), mille nägusus ja ökonoomne teostus demonstreerivad õnnestunult betooni võimalusi.

„Konkursi abil soovime kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule ning tõsta betooni mainet,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.

Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2002. a. jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Konkursižüriisse kuulusid esindajad Eesti Ehitusettevõtjate Liidust (Avo Lillemäe), Eesti Ehitusinseneride Liidust (Vello Otsmaa), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust (Vallot Mangus), Eesti Projektbüroode Liidust (Ra Luhse), AS-ist Kunda Nordic Tsement (Aadu Kana), Arhitektüüribüroost R.Projekt (Raul Vaiksoo) ja ajakirjanduse esindajad (Heli Lehtsaar Äripäevast ja Ivo Pilve Ehitajast).

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 52 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. 2,9 miljardit krooni.

Lisainformatsioon:

Aadu Kana, Aasta Betoonehitis 2002 žürii esimees, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik
Tel.: 620 9657; 620 9650; gsm: 050 49 477; e-post: aadu.kana@knc.ee

Enno Rebane, Aasta Betoonehitis 2002 žürii sekretär, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 620 1918; gsm: 051 82 662; e-post:eetl@hot.ee

www.hot.ee/eetl

Betoonipäev keskendub elamuehitusele

Pressiteade
11.03.2003

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit korraldab kolmapäeval, 12. märtsil algusega kell 13.00 Sakala Keskuses 3. Betoonipäeva.

Betoon on Eesti ühe olulisema ehitusmaterjalina saavutamas järjest laiemat kõlapinda. Betoon on oluline kodumaine ehitusmaterjal, mille kõik põhikomponendid saadakse Eesti maavaradest.

Betoonipäev on mõeldud selle ühe olulisema ehitusmaterjaliga kokku puutujate laiale ringile, s.t. arhitektidele, projekteerijatele, ehitajatele, ehitusmaterjalide tootjatele, samuti  tellijatele.

Betoon on hästi vormitava ehitusmaterjalina lisaks tööstus- ja olmeehitustes järjest rohkem leidmas kasutust ka elamuehituses. Tänavuse Betoonipäeva põhiteemaks ongi betooni kasutamine elamu- ja eramuehituses.

Betoonipäeva sõnavõttudes räägitakse betoonist eramust nii arhitekti (Ralf Tamm, Realarhitektid) kui inseneri vaatevinklist (Viktor Uibo, Projektbüroo Tari), kaasaegsest betoonkorterelamust arhitektuuriüliõpilase pilgu läbi (Aleksander Skolimowski, Tallinna Tehnikakõrgkool). „Oleme igale betoonipäevale püüdnud leida huvitavaid esinejaid ka väljapoolt Eestit,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.

Tänavuse Betoonipäeva peaesinejaks on hollandi arhitekt Jan Richard Kikkert (s. 1963), kelle väljapaistvaim saavutus on tema arhitektuuribüroo K2 viimase Europan 6 konkursi võit tööga „Hybrid Territories“. J.R.Kikkert räägib betooni esteetilisuse kujunemisest 20. sajandil läbi uute programmeerimisvõimaluste ja uute betooni valmistamise tehnoloogiate.

Betoonipäeva juhib poeet ja ajakirjanik Karl-Martin Sinijärv.

AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik Aadu Kana sõnul kasutati 2002. a. Eestis tsementi ehituseks 239 kg inimese kohta, aastaga kasvas tsemendi kasutus Eestis 24 %. Euroopas olid suurimad tsemendi kasutajad 2002. a. Luksemburg (1227 kg/per capita), Hispaania (1083 kg/per capita), Portugal (1041 kg/per capita), Kreeka (986 kg/per capita) ja Iirimaa (798 kg/per capita). Eestist väiksem oli tsemendi kasutus arenenud Euroopa riikidest vaid Suurbritannias (218 kg/per capita) ja Rootsis (176 kg/per capita). Leedus oli tsemendi kasutus 144 kg ja Lätis 142 kg inimese kohta.

„Tsemendi kasutamine inimese kohta on üheks oluliseks riigi arengu majandusindikaatoriks.“ ütles Aadu Kana. „Need numbrid näitavad, et soodsate arengute puhul ootab Eesti betoonitööstust ees kiire areng,“ lisas A.Kana.

„Eesti betoonitööstus hõlmab endas üle 1500 inimese ja rahalises väljenduses ca 1,7 miljardit krooni,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. “Siia hulka kuuluvad nii tsemenditootja kui betoontoodete valmistajad,“ lisas E.Rebane.

Betoonipäeval kuulutatakse välja ka „Aasta betoonehitis 2002“ konkursi võitjad.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kolmandat korda välja selgitamas Eesti parimat betoonehitist. Kolmapäeval, 12 märtsil kuulutatakse võitjad välja 3. Betoonipäeva lõpetuseks. Kõigi konkursile esitatud tööde fotoväljapanekuga saab tutvuda kohapeal, betoonipäeval.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 52 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. üle 2,9 miljardi krooni.

Lisainformatsioon:

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 620 1918; gsm: 051 82 662; e-post: eetl@hot.ee

Aadu Kana, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik
Tel.: 620 9657; 620 9650; gsm: 050 49 477; e-post: aadu.kana@knc.ee

www.hot.ee/eetl
www.architectenbureau-k2.nl

Aasta parim betoonehitis selgub kolmapäeval

Pressiteade
10.03.2003

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kolmandat korda välja selgitamas Eesti parimat betoonehitist. Kolmapäeval, 12. märtsil kuulutatakse võitjad välja 3. Betoonipäeval Tallinnas, Sakala Keskuses.

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi (hooneid ja rajatisi), mille nägusus ja ökonoomne teostus demonstreerivad õnnestunult betooni võimalusi.

„Konkursi abil soovime kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule ning tõsta betooni mainet,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. „Tunnustamaks õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid ka laiemalt, ongi ellu kutsutud taoline konkurss,“ lisas E.Rebane.

Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2002. a. jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi. Esile tõstmist leiavad võitnud objekti tellija, arhitekt, projekteerija, ehitaja ja ehitusmaterjalide tarnija. Peaauhind kuulub võiduidee autorile.

Samuti antakse välja 3 eripreemiat – parima arhitektuurse lahenduse eest, projekteerija eriauhind ja eriauhind ehitusmaterjali tootjale uue toote kasutuselevõtu eest.

Konkursi žüriisse kuuluvad esindajad Eesti Ehitusettevõtjate Liidust (Avo Lillemäe), Eesti Ehitusinseneride Liidust (Vello Otsmaa), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust (Vallot Mangus), Eesti Projektbüroode Liidust (Ra Luhse), AS-ist Kunda Nordic Tsement (Aadu Kana), Arhitektüüribüroost R.Projekt (Raul Vaiksoo) ja ajakirjanduse esindajad (Heli Lehtsaar Äripäevast ja Ivo Pilve Ehitajast).

Žürii on oma otsused teinud ning need kuulutatakse pidulikult välja 12. märtsil 3. Betoonipäeva lõpetuseks.

Kõigi konkursile esitatud tööde fotoväljapanekuga saab tutvuda 12. märtsil Sakala Keskuses kell 13.00 algaval 3. Betoonipäeval.

Betoonehitiseks tunnistati Kuivpuisteainete terminal Muugal. Peapreemia – projekteerija Randväli ja Karema AS.

Tellija auhind – AS DBT, ehitaja auhind – AS Promete Intja AS K-Most, betooni auhind – AS Talot  ja AS Rudus Eesti.

Betoonehitiseks tunnistati Rocca al Mare koolimaja. Peapreemia – Arhitektuuribüroo Urbel & Peil.

Tellija auhind – AS Rocca al Mare Koolimaja, projekteerija auhind – OÜ Inseneribüroo Märt Mõttusja OÜ E-Inseneribüroo, ehitaja auhind – AS KMG Ehitus, betoonelementide auhind – AS E-Betoonelement,  betooni auhind – AS Talot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 52 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. 2,9 miljardit krooni.

Lisainformatsioon:

Aadu Kana, Aasta Betoonehitis 2002 žürii esimees, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik
Tel.: 620 9657; 620 9650; gsm: 050 49 477; e-post: aadu.kana@knc.ee

Enno Rebane, Aasta Betoonehitis 2002 žürii sekretär, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 620 1918; gsm: 051 82 662; e-post: eetl@hot.ee

www.hot.ee/eetl