Rubriik: Uudised

Pressiteade
10.03.2005

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on viiendat korda välja selgitamas Eesti parimat betoonehitist. Esmaspäeval, 14. märtsil kuulutatakse võitjad välja 5. Betoonipäeval Sokos Hotel Virus Tallinnas.

Konkurss „Aasta betoonehitis“ on ellu kutsutud selleks, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning samas tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni.

„Tahame näidata, et betoonist on võimalik ehitada efektiivselt, ökonoomselt, nägusalt, silmapaistvalt – ühe sõnaga inimestele meeldivalt,“ ütles konkursi „Aasta betoonehitis 2004“ žürii esimees Aadu Kana. „Eestis on mitmeid võistlusi, kus kriteeriumiks on ainult arhitektuur. Meie sooviks on lisaks sellele väärtustada inseneride, tellijate ja materjalitootjate osa – tahame öelda, et ehitis valmib ikkagi koostööna,“ lisas A.Kana.

Tänavusele konkursile laekus 25 tööd. Konkursile sai esitada 2004. a. jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi. Konkursile laekunud ehitiste hulgas on kortermaju ja eramu, 2 büroohoonet, 3 hotelli, kaubanduskeskus, lasteaed, politseihoone, raamatukogu, maantee- ja sadamasild, spordihoone, veekeskus.

Esile tõstmist leiavad võitnud objekti tellija, arhitekt, projekteerija, konstrueerija, ehitaja ja betooni tarnija. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Samuti antakse välja 4 eriauhinda – betoonelementide ja konstruktsiooniliste lahenduste eest ning tellija ja sisekujundaja eriauhind.

„Aasta Betoonehitis 2004“ konkursi žüriisse kuuluvad esindajad Eesti ehitusala liitudest –  Eesti Betooniühingust  (Aadu Kana, žürii esimees), Eesti Arhitektide Liidust (Emil Urbel), Eesti Ehitusettevõtjate Liidust (Tarmo Lige), Eesti Ehitusinseneride Liidust (Vello Otsmaa), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust (Enno Rebane), Eesti Projektbüroode Liidust (Ilmar Heinsoo), samuti ehitusajakirjanike esindajad – Pille Kõresaar ajakirjast Ehitaja ja Teet Reier ajalehest Äripäev.

Žürii on oma otsused teinud ning need kuulutatakse pidulikult välja 14. märtsil 5. Betoonipäeva lõpetuseks.

Kõigi konkursile esitatud tööde fotoväljapanekuga saab tutvuda 14. märtsil Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses kell 13.00 algaval 5. Betoonipäeval.

Taustainfo:

2003. a. Betoonehitiseks tunnistati eramu Viimsis.
Peapreemia –Arhitektibüroo Emil Urbel. Projekteerija auhind – TA Konsult OÜ, betoontööde teostaja auhind – Mapri Projekt OÜ, betoonisegu valmistaja auhind – HC Betoon AS.

2002. a. Betoonehitiseks tunnistati Tartu vangla.
Peapreemia – Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroo. Tellija auhind – Tartu vangla, projekteerija auhind – OÜ EstKONSULT, ehitaja auhind – AS Skanska EMV, betoonitootja auhind – AS Tartu Maja Betoontooted.

2001. a. Betoonehitiseks tunnistati Kuivpuisteainete terminal Muugal.
Peapreemia – projekteerija Randväli ja Karema AS. Tellija auhind – AS DBT, ehitaja auhind – AS Promete Intja AS K-Most, betooni auhind – AS Talot  ja AS Rudus Eesti.

2000. a. Betoonehitiseks tunnistati Rocca al Mare koolimaja.
Peapreemia – Arhitektuuribüroo Urbel & Peil. Tellija auhind – AS Rocca al Mare Koolimaja, projekteerija auhind – OÜ Inseneribüroo Märt Mõttusja OÜ E-Inseneribüroo, ehitaja auhind – AS KMG Ehitus, betoonelementide auhind –AS E-Betoonelement,  betooni auhind – AS Talot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 59 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2004. a. 6 miljardit krooni.

Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juures tegutsev  betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 46 ettevõtet ja organisatsiooni.

Lisainformatsioon:

Aadu Kana, konkursi „Aasta Betoonehitis 2004“ žürii esimees, Eesti Betooniühingu juhatuse liige, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik
Tel.: 620 9657; 50 49 477; e-post: aadu.kana@knc.ee

Enno Rebane, konkursi „Aasta Betoonehitis 2004“ žürii sekretär, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; 51 82 662; e-post: eetl@hot.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees, Rudus Eesti AS juhatuse esimees
Tel.: 634 9560; 50 36 650; e-post: toomas.vainola@ruduseesti.ee

www.hot.ee/eetl

NB! Valik konkursi nominentide fotosid on nähtaval aadressil: www.innomine.ee/betoonehitis04.zip

Pressiteade
22.02.2005

Eesti Betooniühingusse koondunud ettevõtete käive moodustas 2004. a. 2,8 miljardit krooni, kasvades aastaga 22% ehk enam kui 500 miljoni krooni võrra.

Betoontoodete tootjate käive kasvas 2004. a. 27,3% – 1,637 miljardi kroonini. Kaubabetooni tootmine kasvas 2004. a. 4,8%, õõnespaneelide tootmine 16,8%, seinapaneelide tootmine 32,6%, karkassielementide tootmine 26,3%, teekivide tootmine 46,3%.

„Peaaegu kõik Eesti betooniettevõtted võivad raporteerida 2004. kui edukast aastast,“ ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees, Rudus Eesti AS juhatuse esimees Toomas Vainola. „ Eesti ehitusturg on tugevas kasvuhoos, seda juba 2000. aastast alates. Betooniettevõtete käibe- ja toodangu kasvunumbrid ilmestavad seda trendi kõige ilmekamalt. Samas ei tahaks kuidagi nõustuda ei ehitus- ega ka elamuehitusmulli eest hoiatajatega. Kui Eesti majanduskasv jätkub nagu me kõik loodame, kasvavad ehituse mahud lähiaastatel veelgi. Sellele annavad omapoolse tõuke Euroopa Liidust laekuvad toetused aga ka uued investeeringud Eesti majandusse,“ lisas Vainola.

Tsemendi tarbimine ületas esmakordselt 300 kg inimese kohta.

Betooni põhikomponendi tsemendi tarbimine kasvas Eestis 2004. a. 12% – 420,5 tuhande tonnini. Eesti ainsal tsemenditootjal AS-il Kunda Nordic Tsement kasvas tsemendi müük 18,5% – 403 tuhande tonnini.

„Esmakordselt taasiseseisvumisajal ületas 2004. a. tsemendi tarbimine Eestis 311 kg tsementi ühe elaniku kohta. Kui meenutame, et alles 1995. a. oli see 113 kg, siis näeme, millised arengud on viimase kümnendiga Eesti ehitussektor läbinud,“ sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse liige, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik Aadu Kana.

Kana sõnul kasvab tsemendi tarbimine Eestis endiselt, materjalimahukad infrastruktuuri projektid alles hakkavad kooruma, suureneb nii tööstus-, teede-, keskkonna-, kui ka elamuehitus.

„Väga positiivseks võib pidada ka betoontoodete tootjate ekspordi kasvu, näiteks AS Betoneks, AS E-Betoonelement, AS Tartu Maja Betoontooted,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. „Nii materjalimahukas tootmises on see küllaltki ainulaadne ning annab tunnistust Eesti betooniettevõtete konkurentsivõimest lähiturgudel,“ lisas Rebane.

Eesti Betooniühingusse kuuluvate ettevõtete 2004. a. majandustulemused:

Eesti Betooniühingusse koondunud ettevõtete käive moodustas 2004. a. 2,8 miljardit krooni, kasvades aastaga enam kui 500 miljoni krooni võrra ehk 22%. Betoontoodete tootjate käive moodustas 2004. a. 1,637 miljardit krooni, kasvades aastaga 27,3%. 2003. a. moodustas betoonitootjate käive 1,286 miljardit krooni.

Tsemendi müük kasvas Eestis 2004. a. 420,5 tuhande tonnini (kasv võrreldes 2003. a. 12%), sellest AS-i Kunda Nordic Tsement müük 403 000 tonnini (kasv võrreldes 2003. a. 18,5%).

Kaubabetooni tootmine kasvas 2004. a. – 527 000 kuupmeetrini (kasv võrreldes 2003. a. 503 000 kuupmeetriga 4,8%.)

Õõnespaneelide tootmine kasvas 2004. a. – 535 000 ruutmeetrini (kasv võrreldes 2003. a. 458 000 ruutmeetriga 16,8%).

Seinapaneelide tootmine kasvas 2004. a. – 289 000 ruutmeetrini (kasv võrreldes 2003. a. 218 000 ruutmeetriga 32,6%).

Karkassielementide tootmine kasvas 2004. a. – 15 000 kuupmeetrini (kasv võrreldes 2003. a. 12 000 kuupmeetriga 25%).

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 59 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2004. a. 6 miljardit krooni, sellest eksport 2 miljardit krooni.

Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juures tegutsev  betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 45 ettevõtet ja organisatsiooni.

Lisainformatsioon:

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees, Rudus Eesti AS juhatuse esimees
Tel.: 634 9560; 50 36 650; e-post: toomas.vainola@ruduseesti.ee

Aadu Kana, Eesti Betooniühingu juhatuse liige, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik
Tel.: 620 9657; 50 49 477; e-post: aadu.kana@knc.ee

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; 51 82 662; e-post: eetl@hot.ee

Pressiteade
14.12.2004

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Betooniühingu viiendat korda korraldatavale Eesti parima betoonehitise konkursile esitati 25 tööd. Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni võimalusi.

„Konkursi abil soovime kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. „Järjest rohkem uusi betoonehitisi sünnib väljaspool Tallinna ja Harjumaad – konkursile on esitatud hooneid Elvast, Kuressaarest, Pärnust, Rakverest, Tartust. Heameel on ka sellest, et  arhitektid ise on hakanud oma valminud ehitisi konkursile esitama. Esitatud tööde autorite hulgas on hulgi nimekaid Eesti arhitekte, arhitektuuribüroosid,“ lisas Rebane.

„Insenerina rõõmustab, et konkursil osaleb ka selliseid rajatisi nagu viadukt Muuga sadamas, samuti uudseid lahendusi betoonitehnoloogias ja betoonkonstruktsioonide alal – Rakvere spordihalli betoonkonstruktsioonid, Viru Keskuse välisfassaadi paneellahendused, Veskimöldre lasteaia reljeefsusega otsaseina paneelid,“ sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse liige, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik Aadu Kana.

Aadu Kana sõnul kasvab tsemendi tarbimine Eestis endiselt, saavutades 2004. a. juba arvestuslikult enam kui 300 kg tsementi ühe elaniku kohta.

Tänavusele konkursile laekunud ehitiste hulgas on kortermaju ja eramuid, 2 büroohoonet, 3 hotelli, kaubanduskeskus, 2 lasteaeda, politseihoone, sild, spordihoone, veekeskus.

Konkursile sai esitada 2004. a. jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi. Esile tõstmist leiavad võitnud objekti tellija, arhitekt, projekteerija, ehitaja ja ehitusmaterjalide tarnija. Peaauhind kuulub võiduidee autorile.

„Aasta Betoonehitis 2004“ konkursi žüriisse kuuluvad esindajad Eesti Arhitektide Liidust, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust, Eesti Ehitusinseneride Liidust, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust, Eesti Projektbüroode Liidust, samuti ehitusajakirjanike esindajad.

„Aasta betoonehitis 2004“ konkursi võitjad kuulutatakse välja Betoonipäeval 2005. a. märtsis.

Taustainfo:

2003. a. Betoonehitiseks tunnistati eramu Viimsis.
Peapreemia –Arhitektibüroo Emil Urbel. Projekteerija auhind – TA Konsult OÜ, betoontööde teostaja auhind –Mapri Projekt OÜ, betoonisegu valmistaja auhind – HC Betoon AS

2002. a. Betoonehitiseks tunnistati Tartu vangla.
Peapreemia – Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroo. Tellija auhind – Tartu vangla, projekteerija auhind – OÜ EstKONSULT, ehitaja auhind – AS Skanska EMV, betoonitootja auhind – AS Tartu Maja Betoontooted.

2001. a. Betoonehitiseks tunnistati Kuivpuisteainete terminal Muugal.
Peapreemia – projekteerija Randväli ja Karema AS. Tellija auhind – AS DBT, ehitaja auhind – AS Promete Intja AS K-Most, betooni auhind – AS Talot  ja AS Rudus Eesti.

2000. a. Betoonehitiseks tunnistati Rocca al Mare koolimaja.
Peapreemia – Arhitektuuribüroo Urbel & Peil. Tellija auhind – AS Rocca al Mare Koolimaja, projekteerija auhind – OÜ Inseneribüroo Märt Mõttusja OÜ E-Inseneribüroo, ehitaja auhind – AS KMG Ehitus, betoonelementide auhind – AS E-Betoonelement,  betooni auhind – AS Talot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 57 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2003. a. 5 miljardit krooni.

Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juures tegutsev  betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 45 ettevõtet ja organisatsiooni.

Lisainformatsioon:

Aadu Kana, Aasta Betoonehitis 2004 žürii esimees, Eesti Betooniühingu juhatuse liige, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik
Tel.: 620 9657; 50 49 477; e-post: aadu.kana@knc.ee

Enno Rebane, Aasta Betoonehitis 2004 žürii sekretär, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; 51 82 662; e-post: eetl@hot.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees, AS Rudus Eesti juhatuse esimees
Tel.: 634 9560; 50 36 650; e-post: toomas.vainola@ruduseesti.ee

www.hot.ee/eetl

Pressiteade
19.03.2004

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Betooniühing kuulutasid tänasel 4. Betoonipäeval Radisson SAS Hotellis välja „Aasta Betoonehitis 2003“ konkursi võitjad.

Aasta Betoonehitis 2003 – eramu Viimsis.

Konkursi peaauhind – Arhitektibüroo Emil Urbel. Projekteerija auhinna sai TA  Konsult OÜ, betoontööde teostaja auhinna sai Mapri Projekt OÜ, betoonisegu valmistaja auhinna – HC Betoon AS.

Konkursi žürii esimehe Aadu Kana sõnul on arhitekt Emil Urbel betooni kasutanud julgelt nii suurte avade võimaldamiseks kui esteetiliste väärtuste saavutamiseks. Korrektselt teostatud töö laseb tasapinnalisi betoonpindasid eksponeerida nii hoone välisfassaadil kui siseruumide seintel ja lagedel.

Emil Urbel leiab, et plaanidele kohase tulemuse kindlustas tellija, ehitaja ja arhitekti väga hea koostöö. Kõrgekvaliteedilised betoonpinnad on võimalikuks saanud isetiheneva betooni kasutamisega – sellise betoonpindade rohkuse juures on tulemusena saadav emotsionaalne nauding äärmiselt olulise väärtusega. Hoone mahuline lahendus võimaldab täielikult nautida ehitise suurepärast asukohta mere kaldal – maja merepoolseks küljeks on klaasfassaad. Hoone tagumise külje tihe betoonmassiiv võimaldab end see-eest täielikult eraldada naabrite mürast. Oskuslikult on kasutatud meie kliimas nii olulist valgustust – koos merepoolse klaasfassaadiga annab katusevalgustus mahedat tonaalsust siseruumide tasastele betoonseintele.

Eriauhind arhitektuurilise lahenduse eest – Lasnamäe spordihoone.

Eriauhind kuulub arhitektidele Siiri Vallnerile, Hanno Grossschmidtile ja Tomomi Hayashile.

Lasnamäe spordihoone ehitati suurimasse endisaegsete betoonpaneelelamute kogumisse ja just sellepärast väärib see kiitust kui oskuslikult Lasnamäe tehiskeskkonda sobitatud betoonelementidest hoone.

Konkursi žürii esimehe Aadu Kana sõnul võisid sellisest materjalist hoone ehitamiseks kõhklused suured olla – nõukogudeaegseid paneelmaju on sarjatud küllaga, tegelikkuses on tulemus imetlustvääriv ning erilist kiitus väärib just betoonelemendi toomine sellesse betoonisesse keskkonda.

„Paraku pole tänapäeval igapäevane ka see, et tellija vastupidava ja nägusa tulemuse nimel on nõus mitte just kõige odavamat lahendust töösse võtma. Selle hoone puhul on arhitektid sellise tellijapoolse suhtumise üle ainult head meelt tunda saanud,“ sõnas Kana.

Hoone välisseinad on valminud AS E-Betoonelemendi betoonelementidest, mille pinnad on musta pigmendiga tumedaks toonitud. Ehitise välispinnal jäävad silma klaasist ja metallist kandurid – nende funktsiooniks on abistada tulevikus taimi ülespoole ronimisel. Projekteeritud avarad pandused ümber maja kujundavad hoone maastiku osaks.

Hoone tellis Lasnamäe Linnaosa Valitsus, insenerilahendused projekteeris TA Konsult OÜ, hoone ehitasid Eesti Ehitus OÜja AS E-Betoonelement, betoonelemendid valmistas AS E-Betoonelement, betoonisegu tarnis Rudus Eesti AS.

Eriauhind betoonitehnoloogia eest – Ekseko seafarmi sõnnikuhoidla Viljandimaal – monteeritavad järelpingestatavad rõngasmahutid.

Eriauhind kuulub AS-le E-Betoonelement.

AS E-Betoonelement ehitas 2003. a AS Ekseko seavabrikule Viljandimaal Viiratsi vallas kuus 6260 m³mahutavusega vedelsõnnikumahutit. Lähiajal lisandub veel neli sellist mahutit. Teadaolevalt on tegemist Euroopa suurima selleotstarbelise rajatisega. 37-meetrise läbimõõduga rõngasmahutid rajati 200 mm paksusele raudbetoonplaadile. Mahuti seinad koosnevad 49-st 6 meetri kõrgusest elemendist, kogu konstrukstioon on järelpingestatud PVC-kilega kaetud terastrossidega.

„Selliste hoidlate ehitusprotsess on väga kiire. Aega kulub peamiselt ehitusplatsi ja betoonpõhjade ettevalmistamisele. Elementide paigaldamine läheb kiiresti – AS Ekseko seavabriku hiigelmahutid monteeriti igaüks 1-1,5 päevaga!“ ütles Aadu Kana. „Euroopa Liidu ekspertide sõnul on Eesti suurimaks probleemiks põllumajanduses just sõnnikumajandus – valdav osa neist ei vasta tänapäeva keskkonnanõuetele. AS E-Betoonelemendi rõngasmahutite abil on astutud suur samm selliste probleemide kõrvaldamise suunas,“ lisas Kana.

Tänavu neljandat korda korraldatud aasta betoonehitise konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni võimalusi.

Tänavusele konkursile laekus 20 tööd. Konkursile sai esitada 2003. a. jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Konkursi žüriisse kuulusid esindajad Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust (Aadu Kana), Eesti Arhitektide Liidust (Indrek Allmann), Eesti Projektbüroode Liidust (Ilmar Heinsoo), Eesti Ehitusettevõtjate Liidust (Tarmo Lige), Eesti Ehitusinseneride Liidust (Vello Otsmaa), AS-st Tarim (Kalle Suitslepp), ajakirjast Ehitaja (Ivo Pilve) ja ajalehest Äripäev (Liina Leiten).

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 57 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2003. a. 5 miljardit krooni.

Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juures tegutsev  betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 43 ettevõtet ja organisatsiooni.

Lisainformatsioon:

Aadu Kana, Aasta Betoonehitis 2003 žürii esimees, Eesti Betooniühingu juhatuse liige, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik
Tel.: 620 9657; gsm: 50 49 477; e-post: aadu.kana@knc.ee

Enno Rebane, Aasta Betoonehitis 2003 žürii sekretär, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; gsm: 51 82 662; e-post: eetl@hot.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees, Rudus Eesti AS juhatuse esimees
Tel.: 634 9560; gsm: 50 36 650; e-post: toomas.vainola@ruduseesti.ee

www.hot.ee/eetl

Pressiteade
18.03.2004

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Betooniühing korraldavad reedel, 19. märtsil algusega kell 11.30 Radisson SAS Hotellis 4. Betoonipäeva.

Betoonipäev on mõeldud betooni kui ühe olulisema ehitusmaterjaliga kokku puutujate laiale ringile, s.t. arhitektidele, projekteerijatele, ehitajatele, ehitusmaterjalide tootjatele, samuti  ehitiste tellijatele. „Oleme igal betoonipäeval püüdnud tutvustada betooni uudseid kasutusvõimalusi,“ ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Toomas Vainola. „Seekordsed esinejad avardavad meie teadmisi nii betooni tehnoloogia kui ka selle arhitektuursete lahenduste suhtes,“ lisas Vainola.

Tulevikumaterjalist klaaskiudbetoonist räägib Dr. Ulrich Pachow Saksamaalt, kes on 11 aastat juhtinut Euroopa suurimat klaaskiudbetooni tehast Kolbermoor’is. 1986. aastast on ta olnud ühenduse „Professional Association for Fiber Concrete“ juhatuse aseesimees.

Taani arhitekt Henrik Lund (s.1961) tutvustab maa tunnustatuma ja suurima – Henning Larseni arhitektuuribüroo (Henning Larsen’s Tegnestue – HLT) – tegevust läbi isikliku kogemuse. Viimase aja HLT töödest võib nimetada Nordea panga peahoonet Christiansbro’s, Roskilde Ülikooli Raamatukogu, Odense sadama-ala.

Ligi pooled HLT projektidest on teostatud väljaspool Taanit. Näiteks Saudi Araabia välisministeeriumi hoone Ar-Riyād’is, Kanaari saarestikus Lanzarotel paiknevad Club La Santa hooned, Lanyon Place büroohoone Belfastis Iirimaal.

Betoonipäeva kava:

Radisson SAS Hotelli Hansa saalis,

11.30 Dr. Ulrich Pachow – Tulevikumaterjal klaaskiudbetoon

13.30 Henrik Lund – Henning Larseni arhitektuuribüroo

15.00 „Aasta betoonehitis 2003“ konkursi võitjate väljakuulutamine.

Betoonipäeva juhib poeet ja ajakirjanik Karl-Martin Sinijärv.

Betoonipäeval kuulutatakse välja „Aasta betoonehitis 2003“ konkursi võitjad.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Betooniühing on neljandat korda välja selgitamas Eesti parimat betoonehitist. Reedel, 19. märtsil kuulutatakse võitjad välja 4. Betoonipäeva lõpetuseks.

Kõigi konkursile esitatud tööde fotoväljapanekuga saab tutvuda koha peal, betoonipäeval. 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 57 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2003. a. 5 miljardit krooni.

Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juures tegutsev  betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 43 ettevõtet ja organisatsiooni.

Lisainformatsioon:

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees, Rudus Eesti AS juhatuse esimees
Tel.: 634 9560; gsm: 50 36 650; e-post: toomas.vainola@ruduseesti.ee

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; gsm: 51 82 662; e-post: eetl@hot.ee

Aadu Kana, Eesti Betooniühingu juhatuse liige, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik
Tel.: 620 9657; gsm: 50 49 477; e-post: aadu.kana@knc.ee

www.hot.ee/eetl
www.hlt.dk

Pressiteade
17.03.2004

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Betooniühing on neljandat korda välja selgitamas Eesti parimat betoonehitist. Reedel, 19. märtsil kuulutatakse võitjad välja 4. Betoonipäeval Radisson SAS Hotellis Tallinnas.

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni võimalusi. „Konkursi abil soovime kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule ning tõsta betooni mainet,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.

Tunnustamaks õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid ka laiemalt, ongi ellu kutsutud taoline konkurss.

Tänavusele konkursile laekus 20 tööd. Konkursile sai esitada 2003. a. jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi. Esile tõstmist leiavad võitnud objekti tellija, arhitekt, projekteerija, ehitaja ja ehitusmaterjalide tarnija. Peaauhind kuulub võiduidee autorile.

Samuti antakse välja 2 eripreemiat – parima arhitektuurse lahenduse eest ja eriauhind ehitusmaterjali tootjale uue toote kasutuselevõtu eest.

„Aasta Betoonehitis 2003“ konkursi žüriisse kuuluvad:

1. Aadu Kana – Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, žürii esimees
2. Indrek Allmann – Eesti Arhitektide Liit
3. Ilmar Heinsoo – Eesti Projektbüroode Liit
4. Liina Leiten – ajaleht Äripäev
5. Tarmo Lige – Eesti Ehitusettevõtjate Liit
6. Vello Otsmaa – Eesti Ehitusinseneride Liit
7. Ivo Pilve – ajakiri Ehitaja
8. Kalle Suitslepp – AS Tarim

Žürii on oma otsused teinud ning need kuulutatakse pidulikult välja 19. märtsil 4. Betoonipäeva lõpetuseks.

Kõigi konkursile esitatud tööde fotoväljapanekuga saab tutvuda 19. märtsil Radisson SAS Hotellis kell 11.30 algaval 4. Betoonipäeval.

2002. a. Betoonehitiseks tunnistati Tartu vangla.
Peapreemia – Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroo.
Tellija auhind – Tartu vangla, projekteerija auhind – OÜ EstKONSULT, ehitaja auhind – AS Skanska EMV, betoonitootja auhind – AS Tartu Maja Betoontooted.

2001. a. Betoonehitiseks tunnistati Kuivpuisteainete terminal Muugal.
Peapreemia – projekteerija Randväli ja Karema AS.
Tellija auhind – AS DBT, ehitaja auhind – AS Promete Intja AS K-Most, betooni auhind – AS Talot  ja AS Rudus Eesti.

2000. a. Betoonehitiseks tunnistati Rocca al Mare koolimaja.
Peapreemia – Arhitektuuribüroo Urbel & Peil.
Tellija auhind – AS Rocca al Mare Koolimaja, projekteerija auhind – OÜ Inseneribüroo Märt Mõttusja OÜ E-Inseneribüroo, ehitaja auhind – AS KMG Ehitus, betoonelementide auhind – AS E-Betoonelement,  betooni auhind – AS Talot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 57 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2003. a. 5 miljardit krooni.

Eesti Betooniühing (asut. 2004. a.) on Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juures tegutsev  betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 43 ettevõtet ja organisatsiooni.

Lisainformatsioon:

Aadu Kana, Aasta Betoonehitis 2003 žürii esimees, Eesti Betooniühingu juhatuse liige, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik
Tel.: 620 9657; gsm: 50 49 477; e-post:aadu.kana@knc.ee

Enno Rebane, Aasta Betoonehitis 2003 žürii sekretär, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; gsm: 51 82 662; e-post:eetl@hot.ee

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu juhatuse esimees, Rudus Eesti AS juhatuse esimees
Tel.: 634 9560; gsm: 50 36 650; e-post: toomas.vainola@ruduseesti.ee

www.hot.ee/eetl

Pressiteade
13.02.2004

Eile asutasid juhtivate ehitusmaterjalitööstuse, ehitusettevõtete, arhitektide ja projekteerijate ning akadeemilise ringkonna esindajad Viru hotelli konverentsikeskuses Eesti Betooniühingu.

Eesti Betooniühingu asutajaliikmeid on 42 ja nad esindavad ettevõtteid ja organisatsioone, kus töötab üle 2500 inimese ja mille aastakäive kokku ületab 3 miljardit krooni.

Asutamiskoosolekul valiti Eesti Betooniühingu seitsmeliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik Aadu Kana, Tallinna Tehnikaülikooli Ehitustootluse Instituudi direktor Toomas Laur, Savekate OÜ juhatuse esimees Mati Laurson, EstKONSULT OÜ projekteerimisdirektor Heiki Meos, Merko Ehitus AS betooniosakonna juhataja Viktor Mõisja, Rudus Eesti AS juhatuse esimees Toomas Vainola ja AS E-Betoonelement juhatuse esimees Jaan Valbet.

„Liitumine Euroopa poliitilis-majandusliku äriruumiga toob endaga kaasa mitmeid märkimisväärseid muudatusi ka Eesti betoonitööstusele ja sellega seotud huvigruppidele. Pigem võime täna prognoosida konkurentsi kasvu, kui selle vähenemist. Seda peamiselt alternatiivsete ehitus-materjalide arvel. Kas oleme selleks uueks situatsiooniks valmis?“ küsib Toomas Vainola. Ja vastab: “Ala jätkusuutlikuks arenguks on hädavajalik näidata seda huvitava, areneva ja prestiižikana. Oluline on ka arendada oskust vaadata valdkonnale väljastpoolt sissepoole ja sellest lähtuvalt seada omi eesmärke. Selleks, et igapäevaselt konkureerida selliste põnevate ja „mittetolmuste“ valdkondadega nagu IT, turundus, õigusteadus, konsultatsiooniäri, geenitehno-loogia jne., peame kaasama uusi võimekaid tegijaid. Seepärast ongi tarvis ühendada oma jõud ja mõistus“.

Loodud betooniühing jätkab lisaks betooni kui kvaliteetse, püsiva ja võimalusterohke ehitusmaterjali maine tõstmisele ka betooni standardimise korraldamist ja spetsialistide koolitamist.

Juba kahe nädala pärast korraldatakse koolitusseminar arhitektidele, projekteerijatele ja inseneridele, kus esineb Euroopa tuntumaid betoonispetsialiste Arnold Van Acker Belgiast.

Märtsis, betoonipäeval kuulutatakse neljandat korda välja Aasta Betoonehitis.

Betooniühingu asutamiskoosolekule järgnes pidulik tseremoonia keset hetkel suurimat ehitatavat Eesti betoonehitist – Viru Keskuse aatriumis. Eesti Betooniühingu asutamist jääb Viru Keskuse seinale meenutama päevakajaline betoonplaat.

Lisainformatsioon:

Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu juhatuse liige, Rudus Eesti AS juhatuse esimees
Tel.: 634 9560; gsm: 50 36 650; e-post: toomas.vainola@ruduseesti.ee

Aadu Kana, Eesti Betooniühingu juhatuse liige
Tel.: 620 9657; gsm: 50 49 477; e-post: aadu.kana@knc.ee

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; gsm: 51 82 662; e-post: eetl@hot.ee

Pressiteade
30.09.2003/2

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL) kuulutas täna välja konkursi „Aasta betoonehitis 2003“.

„Suur osa Eesti viimase aja silmapaistvamatest hoonetest ja rajatistest on valmistatud  betoonist,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. „Tunnustamaks õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid ka laiemalt, ongi neljandat aastat ellu kutsutud taoline konkurss,“ lisas E.Rebane.

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui materjali eeliseid ja võimalusi. Konkurss soovib kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule ning tõsta betooni mainet. Konkursi korraldab Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit.

Esitada võib ehitisi (hooneid ja rajatisi), mis on tellijale üle antud 2003. aasta jooksul (pärast eelmise konkursi toimumist) ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud. Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, arhitekt, projekteerija, ehitaja ja ehitusmaterjalide tarnija. Peaauhind kuulub võiduidee autorile.

Žüriisse kuulub kaheksa liiget. Nendeks on Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Konkursile võivad töid esitada nii era- kui juriidilised isikud. Esituseks sobiva ankeedi saab EETL-st. Ankeedile tuleb lisada objekti tutvustavat ning esitamist põhjendavat materjali.

Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 10. detsember 2003. a.

Võitja kuulutatakse välja märtsis 2004. a.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kolmel aastal korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.

2002. a. Betoonehitiseks tunnistati Tartu vangla.
Peapreemia – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.
Tellija auhind – Tartu vangla, projekteerija auhind – EstKONSULT OÜ, ehitaja auhind – AS SKANSKA EMV, betoonelementide auhind – Tartu Maja Betoontooted AS.

2001. a. Betoonehitiseks tunnistati Kuivpuisteainete terminal Muugal.
Peapreemia – projekteerija Randväli ja Karema AS. Tellija auhind – AS DBT, ehitaja auhind – AS Promete Intja AS K-Most, betooni auhind – AS Talot  ja AS Rudus Eesti.

2003. a. Betoonehitiseks tunnistati Rocca al Mare koolimaja.
Peapreemia – Arhitektuuribüroo Urbel & Peil.Tellija auhind – AS Rocca al Mare Koolimaja, projekteerija auhind – OÜ Inseneribüroo Märt Mõttusja OÜ E-Inseneribüroo, ehitaja auhind – AS KMG Ehitus, betoonelementide auhind – AS E-Betoonelement,  betooni auhind – AS Talot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 53 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. 2,9 miljardit krooni.

Lisainformatsioon:

Enno Rebane, Aasta Betoonehitis 2003 žürii sekretär, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; gsm: 051 82 662; e-post:eetl@hot.ee

www.hot.ee/eetl

Pressiteade
30.09.2003/1

„2003. aastal kasutatakse  Eestis tsementi ehituseks 239 kg inimese kohta, ehk prognoositavalt kasvab tsemendi kasutus aastaga 8 %,“ ütles tänasel Eesti Ehitusmaterjalide  Tootjate Liidu pressikonverentsil AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Jan Owren.

„Eesti töötleva tööstuse harudest on ehitusmaterjalitööstus viimase viieteistkümne aasta jooksul ilmselt üks enim muutunud tööstusharu,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide  Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. „Üheksakümnendate aastate algul vähenesid tootmismahud ligikaudu 10 korda, üheksakümnendate aastate teisest poolest on areng positiivne. 2002. a. müük ületas 2001. a. tulemust ligikaudu veerandiga. Tänu ehitustegevuse aktiivsusele oleme üks kindlamini arenevaid tööstusharusid ka 2003. aastal,“ sõnas Rebane.

Betoon on Eesti ühe olulisema ehitusmaterjalina saavutamas järjest laiemat kõlapinda. Betoon on kodumaine ehitusmaterjal, mille kõik põhikomponendid saadakse Eesti maavaradest. Hästi vormitava ehitusmaterjalina on betoon lisaks tööstus- ja olmeehitustes järjest rohkem leidmas kasutust ka elamuehituses.

Betoontoodete eksport on tõusvas joones arenenud üheksakümnendate aastate keskelt. Siinjuures on olnud üheks oluliseks teguriks investeeringud Eesti ehitusmaterjalitööstusesse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Ainult tänu sellele on saanud võimalikuks, et meie betoonelemente ja –konstruktsioone viiakse naaberriikidesse, mitte ei tooda sealtpoolt siiapoole.

Peale betoonsegude ja betoonelementide valmistatakse Eestis veel mitmeid betoontooteid, milliseid ka olulises mahus eksporditakse – katusekivid, väikeplokid, kuivsegud.

„Eesti betooni- ja betoontoodete tootjad hõlmavad endas üle 1500 inimese ja rahalises väljenduses ca 1,7 miljardit krooni,“ ütles Enno Rebane.

Tsement

„Tsemendi ja betooni kasutamine inimese kohta on üheks oluliseks riigi arengu majandusindikaatoriks,“ ütles AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Jan Owren. „Need numbrid näitavad, et soodsate arengute puhul ootab Eesti betoonitööstust ees kiire areng,“ lisas Owren.

Käesoleval aastal tarbitakse Eestis eeldatavasti cá 347 tuhat tonni tsementi, mis on 8%  enam kui 2002. aastal. Möödunud aastal kasvas Eestis tsemendi tarbimine rekordiliselt 24%.

Tsemendi kasutajad on kaubabetooni tootjad (45,7%), betoonelementide tootjad (21,7%), muude betoontoodete tootjad (20%), pakitud tsement (10,7%) ja teetsement (2%).

Euroopas on 2003. aastal suurimad tsemendi kasutajad Luksemburg (1222 kg/per capita), Hispaania (1072 kg/per capita), Portugal (957 kg/per capita), Iirimaa (754 kg/per capita) ja Itaalia (722 kg/per capita).

Eestist (239 kg) väiksem on tsemendi kasutus arenenud Euroopa riikidest vaid Rootsis (172 kg/per capita). Leedus on tsemendi kasutus 162 kg ja Lätis 153 kg inimese kohta.

Betoonelemendid

Aastas toodeti Eestis ligi 1 100 000 m3 monteeritavat raudbetooni. 1996. aastaks oli tootmine kukkunud 11 korda – vähem kui 100 000 m3-le aastas. Monteeritava raudbetooni uus tõus algas Eestis 2000. aastal, mil toodeti juba 128 000 m3 betoonelemente.

„Lähiaastatel võib prognoosida betoonelementide tootjate toodangumahu pidevat iga-aastast kasvu,“ sõnas AS E-Betoonelement tegevdirektor Jaan Valbet. „2003. aastal kasvab betoonelementide tootmine Eestis oodatavalt 17%. 2007. aastani peaks betoonelementide toodangu maht kasvama keskmiselt 6-10% aastas,“ lisas Valbet.

Kaubabetoon

Kaubabetoon on betoonisegu, millest valatakse betoonkonstruktsioone ehitusplatsil, veetakse objektile mikseritega (segurauto ) ja paigaldatakse betoonipumpade abil või otse mikserist. Viimase 10 aasta jooksul on toimunud kiire üleminek uuele tehnoloogiale. 1990.-ndate alguses ilmusid Eestisse esimesed mikserid ja betoonipumbad, 1994.-95. aasta paiku algasid kiired muutused.

„Kui varem veeti betooni kallurautodega ja paigaldati põhiliselt kraanadega, siis täna veetakse betooni mikseritega ja paigaldatakse ca 70-80 % ulatuses betoonipumpadega  – see on väga kõrge näitaja võrreldes teiste Euroopa riikidega,“ sõnas AS Rudus Eesti juhatuse esimees Toomas Vainola. „Täna on kõigil suurematel tootjatel täisautomaatsed tehased elektroonilise protsessijuhtimisega, kus salvestatakse ja arhiveeritakse iga valmistatud betoonipartii kohta kõik olulised andmed,“ lisas Vainola.

Eesti ehitajad on kiiresti õppinud uue tehnoloogiaga monoliitsete betoonehitiste rajamise. Tohutult on kasvanud ehitustempod. Ehitusplatsil valamine on kiire ja paindlik tehnoloogia – kui täna valmib joonis, siis homme võib seda juba konstruktsiooni valada. Kohapeal valamise tehnoloogia on eriti sobilik kõrghoonete rajamisel, samuti infrastruktuuri ehitustel (sadamad, sillad). Suurt populaarsust on võitmas järelpingestatud monoliitsed konstruktsioonid.

Kaubabetooni tootmise mahud on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Eesti kaubabetooni koguturg on 2003. a. prognoositavalt 445 000 m3, s.o. ca 0,3 m3 ühe elaniku kohta.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on see veel tagasihoidlik tulemus. Naabritel Soomes ja Rootsis on see stabiilse arengu aastatel olnud ca 0,5 m3 elaniku kohta, Kreekas, Hispaanias, Portugalis oluliselt kõrgem, endistel Ida-Saksa aladel peale taasühinemist koguni 1,5 m3 elaniku kohta.

„2004. aastaks ootame kaubabetooni turul endiselt kasvu“ ütles Toomas Vainola. „Kaubandus-pindade ehitamine väheneb, kuid elamuehitus kasvab, infrastruktuuri ehitus jätkub, samuti keskkonnaehitus. Tööstusehitus kasvab, olenedes suuresti välisinvesteeringutest Eestisse,“ lisas Vainola.

Lähiaja suuremad projektid: söeterminal ja konteinerterminal Muuga Sadamas, Paldiski Põhjasadam, mõned kõrghooned Tallinna keskuses, Sillamäe sadam, Saaremaa süvasadam, Kunda tselluloositehas jm.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 53 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. üle 2,9 miljardi krooni.

Lisainformatsioon:

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; gsm: 051 82 662; e-post:eetl@hot.ee

www.hot.ee/eetl

Pressiteade
29.09.2003

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit korraldab teisipäeval, 30. septembril kell 13.00  Radisson SAS Hotellis pressikonverentsi, andmaks ülevaadet Eesti ehitusmaterjalide turul betoonisektoris toimuvast ning valgustamaks trende edaspidiste arengute suhtes.

Betoon, kui kodumaine, keskkonnasõbralik ja pikaajaline ehitusmaterjal on leidmas Eesti ehitusmaastikul järjest laialdasemat kasutamist, millest annavad tunnistust ka igaaastased kasvuprotsendid nii tsemendi, kui ka betoontoodete realiseerimisel.

Betoon on oluline kodumaine ehitusmaterjal, mille kõik põhikomponendid saadakse Eesti maavaradest. Hästi vormitava ehitusmaterjalina on betoon lisaks tööstus- ja olmeehitustes järjest rohkem leidmas kasutust ka elamuehituses.

Pressikonverentsil esinevad:

Enno Rebane – Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor,

Jan Owren – AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor,

Toomas Vainola – AS Rudus Eesti juhatuse esimees,

Jaan Valbet – AS E-Betoonelement tegevdirektor.

Pressikonverents toimub Radisson SAS Hotelli 24. korruse konverentsiruumides  „Copenhagen+Stockholm“, algusega kell 13.00.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 52 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. üle 2,9 miljardi krooni.

Lisainformatsioon:

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; gsm: 051 82 662; e-post: eetl@hot.ee

Toomas Kään, suhtekorraldusettevõtte In Nomine konsultant
Tel.: 630 7530; gsm: 050 10 715; e-post: toomas@innomine.ee

www.hot.ee/eetl