Betoonisõber 2021

Betoonisõber 2021 on Tallinna linnavalitsus

20.10.2021 

Eesti Betooniühing kuulutas 2021. aasta „Betoonisõbraks” Tallinna linnavalitsuse – betooni mitmekülgse kasutamise eestkõnelejana ning betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutusvaldkondade laiendamise eest.

Tallinna linnas on osatud betooni, kui tänapäeva levinuima ehitusmaterjali eeliseid edukalt ära kasutada juba pikki aastakümneid. Kui nõukogude ajal aitasid betoonist elementmajad  sadadel tuhandetel kodu saada Mustamäel, Lasnamäel ja Õismäel, siis tänapäevalgi on  uued kortermajad ehitatud valdavalt vastupidavast ja kvaliteetsest betoonist. 

„Ilma betoonita on tänapäevane linnakeskkond mõeldamatu. Nii meie majad, rajatised, infrastruktuur, linnatänavad, pargid ja sadamad – kõik nad vajavad betooni,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ka viimastel aastatel on Tallinna linnavalitsus välja paistnud betooniteadliku ja -sõbralikuna. Betooniühing on seda märganud ning „Betoonisõbra” tiitli omistamisega tahame Tallinna linnavalitsuse panust betooni kui enamkasutatava kodumaise ehitusmaterjali kasutamisel omalt poolt ära märkida,” lisas Leetma. 

Viimaste aastate ehitistest väärivad selles kontekstis esile tõstmist:

  • enamik uusi koolimaju, lasteaedu, sotsiaalmaju, tervisekeskuseid;
  • Ülemiste liiklussõlm (Aasta betoonehitis 2013), Reidi tee, Haabersti ristmiku viadukt ja tunnelid; 
  • betoonelementidest Tondiraba jäähall (Aasta betoonehitis 2014), Tondiraba park; 
  • viimasel kümmekonnal aastal on Tallinnas järjest juurde ehitatud betoonist kestlikke bussitaskuid; 
  • 2016. aastal rajatud Õismäe betoontee katselõik juba kinnitab betooni kui vastupidava materjali võimalusi tänapäeva teedeehituses, jne jne. 

„Betoonisõber 2021” aunimetus kuulutati välja kolmapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. 

Unikaalse „Betoonisõbra” auhinna Tallinna linnavalitsusele tegi kunstnik Jüri Mildeberg. 

2020. aastal kuulutati Betooniühingu „Betoonisõbraks” ehitusajaloolane Maris Mändel, 2019. aastal ehitusettevõtja Mait Rõõmusaar, 2018. aastal ehitusettevõtja Peep Roosmann. 

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks neid inimesi ja organisatsioone, kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.   

Betoonisõber 2019

Betoonisõber 2019 on Mait Rõõmusaar

11.10.2019

 Eesti Betooniühing kuulutas 2019. aasta „Betoonisõbraks” Mait Rõõmusaare – betooni kui materjali mitmekülgse kvaliteetse kasutamise, kvaliteetse betoonehituse ja betooni kunstipäraste külgede esiletoomise eest.

Mait on oma töömehe elu sidunud betooniga. 2000. aastal oli ta üks Mapri Projekti asutajatest, 2005. aastast kuulub ettevõte Nordeconi kontserni ning 2009. aastast kannab nime „Nordecon Betoon”. 2017. aastast võeti kasutusele brändinimi „NOBE”. 

„Raske oleks üles lugeda kõiki neid sadu ehitisi, kus Maidu juhitav Nordecon Betoon on betoonitööd teostanud,” sõnas Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots. „Ehituse peatöövõtu korras on ehitatud eramuid, korterelemuid, büroohooneid, tööstus-, kaubandus- ja laohooneid. Betoonitööde osas tuleb kindlasti lisada sillad, tunnelid, viaduktid, sadamarajatised ja betoonpõrandad. Vähemalt kahes valdkonnas on NOBE kõvemaid tegijaid Eestis – need on põllumajandusehitus ja parkimismajad,” lisas Roots.  

Ainuüksi Ülemiste Citys on nad viimastel aastatel ehitanud 4 uut parkimismaja. Praegu on NOBE ehitamas Tallinna kõige suuremat arendust – Porto Frankot.

Alates 2010. aastast on Nordecon Betoon ka Soome ehitusturul tegutsenud. Viimaste aastate ehituste loetelu on aukartustäratav: Soome parlamendi peahoone rekonstrueerimine, Helsinki Olümpiastaadioni rekonstrueerimine, Tripla keskus Helsinkis, Haavi kvartal Helsingis, Kirkkonumme raamatukogu, Patomäe tunnel. 

Ehitamisel on RED’i kvartali Loisto Helsingis, Blominmäe tunnel jne.  

„Maidu puhul on üheks teda iseloomustavaks küljeks – betoonikunst, ehk „Kunst on kõikjal!”, nii nagu nende firma kodulehelgi kirjas,” ütles Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor. „Lisaks Cromaticole Tallinna lauluväljakul on Mait osalenud ka mitme teise Lukas Kühne rajatud heliskulptuuri ehitusel: „Tvisöngur” Islandil ja „Organum” Hailuotos Soomes. 2017. aastal valmis Rocca al Mare kooli õuel amfiteater-väliklass „Ateena” – „Aasta Betoonehitis 2017” eriauhind.” 

Mait Rõõmusaar on osalenud aktiivselt kolme „Aasta betoonehitise” tiitli pälvinud ehitise valmimisel: 
– 2003 – Miiduranna villa (arhitekt Emil Urbel);
– 2011 – Cromatico (skulptor Lukas Kühne);  
– 2017 – Viimsi eramu (arhitekt Mateusz Kuo Stolarski). 

„Betoonisõber 2019” aunimetus kuulutati välja neljapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. 

Eesti Betooniühingu „Betoonisõbrale” Mait Rõõmusaarele tegi kunstnik Jüri Mildeberg ka spetsiaalse auhinna. 

2018. aastal sai Betooniühingu „Betoonisõbraks” Peep Roosmann. 

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks enam neid inimesi (ja ka organisatsioone), kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse  ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.   

Betoonisõber 2018

BETOONISÕBER 2018 ON PEEP ROOSMANN

10.10.2018


Eesti Betooniühing kuulutas 2018. aasta „Betoonisõbraks” Peep Roosmanni – betooni kui materjali mitmekülgse kvaliteetse kasutamise, betoonile uute kunstiliste väljundite leidmise ja betooni propageerimise eest kogukondlikul tasandil. „Kus aga midagi huvitavat betoonist tehakse – seal on Peep Roosmann platsis,” sõnas Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots. „Ta on oma tegemiste kaudu propageerinud betooni kui materjali paljusid häid omadusi, aga ka betoonehitajaid, kui kvaliteetse töö
mehi,” lisas Roots.

2018. aasta kevadel valmis Mustamäe ja Õismäe vahel, uue Pöörise elurajooni peaväljakul unikaalne arhitektoon (arh. Raiko Reinson), mis on ehitatud Peep Roosmanni firma poolt.

Värskelt avatud Eesti Kunstiakadeemia hoonete ees intrigeerivad nö. betoonist pildiraamid, kus jälle on Peep Roosmanni käsi mängus.

Kibekiired tööd käivad praegu uues Noblessneri elurajoonis (Noblessneri sadamas), mille õueala betoonist väikevormid on taas Peep Roosmanni firmas tehtud.


Viimastel aastatel on Peep Roosmann vabast ajast panustanud kodukandi inimestele betoonist bussiootepaviljonide tegemisse. Igal aastal on valminud 1 uus ja unikaalne betoonpaviljon. Kõigepealt Laulasmaale ja Suurupisse. Möödunud aastal võitis Peep Roosmann Harku valla kaasava eelarve rahvahääletuse enda ideega rajada betoonist bussiootepaviljonid nendesse peatustesse, mis asuvad
kunagise Peeter Suure Merekindluse raudtee-trassi asukohtades. Praegu on need 8 bussiootepaviljoni oma kohtadele jõudmas.

Peep Roosmann oli 15-aastane, kui ta isa soovitusel Paide KEK-is müürsepana tööle asus. Siis tuli juba TEMT ehk tänase nimega Tallinna Tehnikakõrgkool, Merko ja oma firma PR-Betoon.


Toomas Vainola Eesti Betooniühingu tegevdirektor:
„Jaanuarikuus annab Peep firma töökojad Eesti Kunstiakadeemia tudengite käsutusse, et uus põlvkond kunstnikke õpiks oma juhendaja Hannes Praksi käe all betooni huvitavat ja mitmekülgset maailma tundma.”

„Betoonisõber 2018” aunimetus kuulutati välja tänasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Eesti Betooniühingu esimesele Betoonisõbrale Peep Roosmann’ile tegi kunstnik Jüri Mildeberg ka spetsiaalse auhinna.

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing on otsustanud hakata välja andma, väärtustamaks ja esile tõstmaks enam neid inimesi (ja ka organisatsioone), kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.

Betoonisõber 2020

Betoonisõber 2020 on Maris Mändel

21.10.2020

Eesti Betooniühing kuulutas 2020. aasta „Betoonisõbraks” Maris Mändeli – betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mitmekülgse tutvustamise, betoonehituse ajaloo väärika kajastamise ja betoonarhitektuuri säilitamise vajaduse teadvustamise eest.

Maris Mändel on ehitusajaloolane ja muinsukaitse spetsialist, kelle teadustöö peamised uurimissuunad on Eesti 20. sajandi ehitusajalugu ja arhitektuuri restaureerimine. Ta on tegutsenud ka muinsuskaitselise järelevalve alal. Marise uurimisvaldkondade hulka on pikaajaliselt kuulunud ka Eesti betoonehitus ja selle ajalugu.

Maris on ligi 20 aastat tihedalt seotud olnud Eesti Kunstiakadeemiaga, alates 2003. aastast üliõpilasena ning siis juba teaduri ja õppejõuna. Nii tema magistritöös „Varajane raudbetoon Eesti arhitektuuris” (2009) kui doktoritöös „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris” (2019) on üheks põhiteemaks betoon.
„Mitmed Marise osalusel valminud raamatud on olnud oluliseks panuseks Eesti betoonehituse ajaloo talletamisel, teadvustamisel ja populariseerimisel,” ütles Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots. „Sama kehtib ka tema esinemiste kohta avalikkuse ees läbi meediakanalite. Alati võib Marise puhul kindel olla ettevõetud teemade tasakaalustatud, lugupidaval moel käsitlemisele. Eriti tahaks siin esile tõsta publikatsioone Lennusadama vesilennukite angaarist, Vene-Balti laevatehasest, Heinrich Laulust ja August
Komendandist,” lisas Roots.

Marise head esinejanärvi võib aga igaüks nautida Teaduste Akadeemia lühiloengute konkursil „Teadus 3 minutiga” tehtud videoklipis „Silikaattellis – hoidmist väärt materjal”, mida hinnati kogu võistluse parimate hulka.


Maris Mändeli huvi kivimaterjalide vastu ei ole jäänud märkamata ka Eesti Betooniühingus. Ta on mitmel korral esinenud Betoonipäevadel betoonehituse ajaloo teemadel. Betooniühingu poolt välja antud koguteoses „Eesti betoonehituse ajalugu” oli Marise kanda arhitektuuripeatükkide kirjutamine. „August Komendandi mälestusteraamat „18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga”, mis möödunud aastal Betooniühingu poolt välja anti, sai eesti keeles ilmumiseks ühe algtõuke just temalt,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „Maris võttis betoonimeestel nööbist kinni ja viitas temale omasel vaiksel moel, et vaat see on üks raamat, mida kindlasti võiks eesti lugejale ka tutvustada.”


„Betoonisõber 2020” aunimetus kuulutati välja kolmapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Unikaalse auhinna Eesti Betooniühingu „Betoonisõbrale” Maris Mändelile tegi kunstnik Jüri Mildeberg.

  1. aastal kuulutati Betooniühingu „Betoonisõbraks” Mait Rõõmusaar, 2018. aastal Peep Roosmann.

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks enam neid inimesi (ja ka organisatsioone), kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.

Üliõpilaspreemiad 2009

Betooniühingu üliõpilaspreemiad said Oliver Lätti, Heigo Hanni ja Risto Lutsar

Oliver Lätti & Heiki Meos

Oliver Lätti – Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna magistrandi magistritöö ”Akadeemia tee 7 ja 9 maa-aluse parklakatusekonstruktstiooni projekt”.

Juhendaja TTÜ Ehitusteaduskonna Ehitiste projekteerimise instituudi Ehituskonstruktsioonide õppetooli dotsent Väino Voltri.

Risto Lutsar, Heigo Hanni & Mati Laurson

Heigo Hanni ja Risto Lutsar – Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi magistrantide magistritöö “Raudbetoonist posti ja soklipaneeli ühendussõlme töökindluse uurimine”.

Juhendaja EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi Maaehituse osakonna dotsent Jaak Valgur.

Üliõpilaspreemiad 2010

Betooniühingu üliõpilaspreemiad said Evelyn Leheste ja Jürgen Einpaul

Evelyn Leheste

Evelyn Leheste – Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi magistrandi magistritöö “Parklatejärelpingestatud monoliitbetoonist laekonstruktsioonide võrdlus”.Juhendajad: EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi Maaehituse osakonna dotsent Jaak Valgur ja emer. prof. Jakub Kõo.

Jürgen Einpaul3

Jürgen Einpaul – Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna magistrandi magistritöö ”Siirduvate sõlmedega mitmekorruselise raudbetoonraami postide tugevus- ja stabiilsusarvutused”.Juhendaja TTÜ Ehitusteaduskonna Ehitiste projekteerimise instituudi Ehituskonstruktsioonide õppetooli dotsent Ahti Lääne.

Üliõpilaspreemiad 2011

Betooniühingu üliõpilaspreemiad said Ksenia Kaevu ja Renno Reitsnik

__IGP3134

Ksenia Kaevu – Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna magistrandi magistritöö „Betoonkonstruktsioonide tulepüsivusarvutused“.Juhendaja: TTÜ Ehitusteaduskonna Ehitiste projekteerimise instituudi direktori kt. Johannes Pello.

betooniühing2

Renno Reitsnik – Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi maaehituse osakonna magistrandi magistritöö „Põrandapinnete kahanemispingete määramine“.Juhendajad: EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi maaehituse osakonna dotsendid Alexander Ryabchikov ja Harri Lille.

Üliõpilaspreemiad 2012

Eesti Betooniühingu 2012. a. üliõpilaspreemiad said Kaido Kaarna ja Diana Tiidema

Kaido Kaarna – Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse eriala magistritöö „Raudbetoonpostide tulepüsivusarvutus“.Juhendaja – Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna ehitiste projekteerimise instituudi direktori kt. Johannes Pello.

Diana Tiidema – Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna keskkonnatehnoloogia eriala magistritöö „Purustatud utiilrehvi ja sellega modifitseeritud betooni füüsikalis-mehaanilised karakteristikud“.Juhendaja – Tartu Ülikooli füüsika instituudi professor Jaak Kikas.

Üliõpilaspreemiad 2013

Betooniühingu üliõpilaspreemiad said Martin Minin ja Margus Riimann Tallinna Tehnikaülikoolist

Martin Minin – Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna kütte ja ventilatsiooni eriala magistritöö „Energia- ja õhupaneeli õhustussüsteemi energiatõhusus ja projekteerimisjuhised”.Juhendaja: Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

Margus Riimann– Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna  tööstus- ja tsiviilehituse eriala magistritöö „Eksperimentaalsed uuringud impregneeritud tekstiilarmatuuriga I-tala põikjõukindluse määramiseks”.Juhendajad: Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger ja M. Eng Christian Kulas.

Üliõpilaspreemiad 2014

Betooniühingu üliõpilaspreemiad said Veiko Zovo, Martin Truuts ja Aleksandr Tsõgankov Tallinna Tehnikaülikoolist

__IGP5391

Veiko Zovo – TTÜ ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse eriala magistritöö  „Betoonkonstruktsioonide väsimusarvutus 3,6 MW tuulegeneraatori vundamendi näitel”.Juhendaja: TTÜ lektor Johannes Pello.

__IGP5395

Martin Truuts – TTÜ ehitusteaduskonna ehitustehnika eriala magistritöö „Lainete ja liikuva jääga koormatud elektrituuliku vundamendi arvutamine 30 meetri sügavuses meres”.Juhendaja: TTÜ lektor Johannes Pello.

__IGP5389

Aleksandr Tsõgankov – TTÜ ehitusteaduskonna ehitustehnika eriala magistritöö „Erinevate jäitevastaste soolade mõju betooni külmakindlusele”.Juhendaja: TTÜ lektor Tanel Tuisk.