Betoonipäev 2024

Betoonipäev 2024

Teisipäeval, 26. märtsil 2024, kell 13:00-18:00 
KUMU, Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn

Registreeri Betoonipäevale
Palume end registreerida hiljemalt 22. märtsiks
Autode tasuta parkimine – KUMU Lasnamäe parklas, Valge 2

Päevakava:

13.00 Sissejuhatus – Kristo Elias

13.05 Tervitus – Imre Leetma, Eesti Betooniühingu esimees

13.15 Antti Nousjoki, ALA Architects, Finland
Optimistic Architecture 
Ettekanne on inglise keeles 

14.45 kohvipaus 

15.15 Jouni Punkki, Aalto University, Finland 
Development of Low-Carbon concrete in Finland
Ettekanne on inglise keeles 

16.00 Võistluse „Aasta betoonehitis 2023“ nominentide tutvustamine

16.10 Võistluse „Aasta betoonehitis 2023“ võitjate väljakuulutamine,
Aadu Kana, žürii esimees, Eesti Betooniühingu auliige 

16.25 Võidutöö tutvustus 

16.35 Furšett 

18.00 Päeva lõpp

Betooni tehnoloogiapäev 2023

Betooni tehnoloogiapäev 2023

Tallinna Tehnikakõrgkooli saalis, Pärnu mnt. 62 
18. oktoobril 2023
Päeva moderaator on Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Jüri Tamm

PÄEVAKAVA

11.40 Registreerimine

12.00 Avasõnad
Anti Hamburg, Tallinna Tehnikakõrgkool
Jürgen Einpaul, Eesti Betooniühing

12.10 Betooniühingu uued liikmed

12.20 Brevik CCS: the world’s first CO2-capture facility at a cement plant (inglise keeles)
Vetle Houg, Heidelberg Materials

13.00 Steelike UHPC – Redefining Strength, Durability and Usability of concrete by William Kulish (inglise keeles)
William Kulish, Steelike, Inc

14.00 Kohvipaus III korruse fuajees

14.40 Auhind – Betoonisõber 2023

14.50 Raudbetoonkonstruktsioonide kvaliteedikontroll loodusliku atmosfäärikiirguse abil
Sander Sein, GScan OÜ

15.50 Concrete shrinking. CO2 saving. (inglise keeles)
Andrius Karpauskas, PP Baltic

16.30  Aasta Betoonehitis 2022 – Järve tornid
Martin Aunin – arhitekt
Jaanus Olop – konstruktor

17.10 Tehnoloogiapäeva kokkuvõte

Betoonisõber 2023

Betoonisõber 2023 on Riho Oras

18.10.2023

Eesti Betooniühing kuulutas 2023. aasta „Betoonisõbraks” Riho Orase, betooni kui konstruktiivse ehitusmaterjali eestkõnelemise, tõestamise ja populariseerimise eest.

„Riho Oras on ehitusinsener, kes kutsutakse appi siis, kui kuskilt king pigistab või mõistus on  otsa saamas,“ sõnas Eesti Betooniühingu esimees Imre Leetma. „Ta on olnud loendamatu hulga ehitusprojektide ja ehitiste juures tellijapoolseks konsultandiks, omanikujärelevalvajaks, ehituskonstruktsioonide eksperdiks – Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Venemaal.“

Riho Oras on üks Eesti Betooniühingu loomise algatajatest ja asutajatest. Ta on ka eestikeelse betooni-alase sõnavara eestseisja, olles Betooniühingu ja Eesti Ehitusinseneride Liidu betoontarindite terminikomisjoni juht. 

„Riho on olnud asendamatu abimees Betooniühingu koolitustel, olles üheks aktiivsemaks lektoriks läbi aastate,” ütles Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „Tema suure panuse läbi on valminud Betooniühingu juhendid „BÜ6: Talvised betoonitööd“ (2014) ja „BÜ7: Betoonpõrandad“ (2018 ja 2023),” lisas Vainola.

Riho Oras (s. 1953) on lõpetanud Tallinna 22. Keskkooli, cum laude ehitusinsenerina Tallinna Tehnikaülikooli (1976), tehnikateaduste kandidaat (1984). 
Ta on töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis, sh ehitusteaduskonna prodekaani, ehituskonstruktsioonide kateedri juhatajana (1979-1992), alates 1992 töötanud ehitustellija-konsultandina ja omanikujärelevalvena ning ehituskonstruktsioonide eksperdina – 1992-2006: JP Terasto Eesti OÜs, alates 2006: Conviso OÜ-s.  
Riho Oras on Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) asutajaliige (1991), pikaaegne EEL-i volikogu ja juhatuse liige, EEL-i esimees 2020-22, praegu EEL-i aseesimees.
Riho Oras on üks Eesti insenerikutsete süsteemi väljatöötaja ja kasutuselevõtja. 
Eesti volitatud insener.
Eesti Inseneride Liidu president, 2000-2004.
Eesti Akrediteerimiskeskuse tehnikakatsete komitee esimees, 2003-2009,
European Council of Civil Engineers töögrupi liige, 1998-2004.  
Soome Betooniühingu liige, 2005.   
„Betoonisõber 2023” aunimetus kuulutati välja kolmapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. 
Unikaalse auhinna Eesti Betooniühingu „Betoonisõbrale” Riho Orasele tegi kunstnik Jüri Mildeberg. 

Eesti Betooniühingu „Betoonisõbra“ tiitli on varasematel aastatel pälvinud:
– arhitektuuriajaloolane Carl-Dag Lige, 2022; 
– Tallinna linnavalitsus, 2021; 
– ehitusajaloolane Maris Mändel, 2020; 
– ehitusettevõtja Mait Rõõmusaar, 2019; 
– ehitusettevõtja Peep Roosmann, 2018. 

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks neid inimesi (ja ka organisatsioone), kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.   

Betoonisõber 2022

Betoonisõber 2022 on Carl-Dag Lige

12.10.2022

Eesti Betooniühing kuulutas 2022. aasta „Betoonisõbraks” Carl-Dag Lige, betoonehituse ajaloo uurimise, arhitektuuri ja ehitusinseneeria koostoime ja koosmõju oskusliku kajastamise eest. 

Carl-Dag Lige on arhitektuuriajaloolane, kelle teadustöö peamised uurimissuunad on seotud Eesti arhitektuuri ja ehitusinseneeria vaheliste seostega, eelkõige perioodil 1918-1944 aga ka laiemalt. Betoonehitusega seonduvalt on ta põhjalikumalt tegelenud Ove Arupi loominguga, Taani ehitusinseneride büroo Christiani & Nielsen A/S ajalooga, akadeemik Heinrich Laulu tegevusega ehitusteadlasena ja -insenerina. Viimastel aastatel on tema uurimistöö keskendunud ehitusinsener August Komendandi pärandi uurimisele. 

„Carl-Dag Lige on arhitektuuriajaloolane, kes mõistab ehitusinseneri, konstruktori olulisust arhitekti kõrval – ehituskunstis,“ sõnas Eesti Betooniühingu esimees Imre Leetma. „Carl-Dag on suutnud neid inseneeria ja arhitektuuri suhteid ka suurepäraselt sõnaliselt väljendada,“ lisas Leetma. 

Carl-Dag Lige on üks Eesti viljakamaid ja aktiivsemaid arhitektuurikriitikuid, kelle sõnavõtud kirjutavas, rääkivas ja näitavas meedias on sageli poleemikat tekitavad, tähelepanu äratavad. 

Ta on ka sage Eesti arhitektuuri tutvustaja välismeedias.  

„Carl-Dag Lige säravaim saavutus on ehituskonstruktor August Komendandi pärandi professionaalsel tasemel uurimine, mille väljundiks sai 2020. aastal Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud suurnäitus „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“, ” ütles Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „Mitte kunagi varem ei ole Eesti avalikkus saanud ühest ehitusinsenerist nii põhjalikku ülevaadet nii mahuka näituse kaudu.”

Näitus sai 2020 ka Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia. 

2022. aastal ilmus Carl-Dag Lige koostatud mahukas koguteos Komendandist. Raamat „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“ ilmus samaaegselt ka inglise keeles: „Miracles in Concrete. Structural Engineer August Komendant“, koostöös šveitsi arhitektuurikirjastusega Birkhäuser Verlag. See on üldse esimene kord, kui ühele Eesti arhitektile või ehitusinsenerile pühendatud raamatut professionaalses arhitektuuri- ja insenerimaailmas ülemaailmselt levitatakse.

Meenutamist väärib samuti ülevaatlik artikkel Komendandist, mille C.-D. Lige kirjutas Arhitektuurimuuseumi ja Betooniühingu ühisväljaandele, August E. Komendandi mälestustele „18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga“, mis eesti keeles nägi ilmavalgust 2019. aastal. Samuti osales ta raamatu sünni juures toimetajana, koos Tiit Massoga. 

Carl-Dag Lige (s. 1982) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteadlasena (2006) ning humanitaarteaduste magistrina Helsingi Ülikooli (2015). Praegu on ta Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna doktoriõppes.  

Carl-Dag Lige on töötanud Eesti Arhitektuurimuuseumis kuraator-programmijuhina, teadurina ja fotokogu hoidjana (2014-2022 ning 2007-2008), vabakutselise arhitektuurikriitiku ja -ajaloolasena, Eesti Arhitektuurikeskuses kommunikatsioonispetsialisti ja projektijuhina (2011-2013), BIG Bjarke Ingels Group A/S (Taani) arhivaarina (2009-2010), Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis muinsuskaitse osakonna peaspetsialistina (2006-2007).  

„Betoonisõber 2022” aunimetus kuulutati välja kolmapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. 

Unikaalse auhinna Eesti Betooniühingu „Betoonisõbrale” Carl-Dag Ligele tegi kunstnik Jüri Mildeberg. 

Eesti Betooniühingu „Betoonisõbra“ tiitli on varasematel aastatel pälvinud:
– Tallinna linnavalitsus, 2021; 
– ehitusajaloolane Maris Mändel, 2020; 
– ehitusettevõtja Mait Rõõmusaar, 2019; 
– ehitusettevõtja Peep Roosmann, 2018. 

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks neid inimesi (ja ka organisatsioone), kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.   

Betoonisõber 2021

Betoonisõber 2021 on Tallinna linnavalitsus

20.10.2021 

Eesti Betooniühing kuulutas 2021. aasta „Betoonisõbraks” Tallinna linnavalitsuse – betooni mitmekülgse kasutamise eestkõnelejana ning betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutusvaldkondade laiendamise eest.

Tallinna linnas on osatud betooni, kui tänapäeva levinuima ehitusmaterjali eeliseid edukalt ära kasutada juba pikki aastakümneid. Kui nõukogude ajal aitasid betoonist elementmajad  sadadel tuhandetel kodu saada Mustamäel, Lasnamäel ja Õismäel, siis tänapäevalgi on  uued kortermajad ehitatud valdavalt vastupidavast ja kvaliteetsest betoonist. 

„Ilma betoonita on tänapäevane linnakeskkond mõeldamatu. Nii meie majad, rajatised, infrastruktuur, linnatänavad, pargid ja sadamad – kõik nad vajavad betooni,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ka viimastel aastatel on Tallinna linnavalitsus välja paistnud betooniteadliku ja -sõbralikuna. Betooniühing on seda märganud ning „Betoonisõbra” tiitli omistamisega tahame Tallinna linnavalitsuse panust betooni kui enamkasutatava kodumaise ehitusmaterjali kasutamisel omalt poolt ära märkida,” lisas Leetma. 

Viimaste aastate ehitistest väärivad selles kontekstis esile tõstmist:

  • enamik uusi koolimaju, lasteaedu, sotsiaalmaju, tervisekeskuseid;
  • Ülemiste liiklussõlm (Aasta betoonehitis 2013), Reidi tee, Haabersti ristmiku viadukt ja tunnelid; 
  • betoonelementidest Tondiraba jäähall (Aasta betoonehitis 2014), Tondiraba park; 
  • viimasel kümmekonnal aastal on Tallinnas järjest juurde ehitatud betoonist kestlikke bussitaskuid; 
  • 2016. aastal rajatud Õismäe betoontee katselõik juba kinnitab betooni kui vastupidava materjali võimalusi tänapäeva teedeehituses, jne jne. 

„Betoonisõber 2021” aunimetus kuulutati välja kolmapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. 

Unikaalse „Betoonisõbra” auhinna Tallinna linnavalitsusele tegi kunstnik Jüri Mildeberg. 

2020. aastal kuulutati Betooniühingu „Betoonisõbraks” ehitusajaloolane Maris Mändel, 2019. aastal ehitusettevõtja Mait Rõõmusaar, 2018. aastal ehitusettevõtja Peep Roosmann. 

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks neid inimesi ja organisatsioone, kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.   

Betoonisõber 2019

Betoonisõber 2019 on Mait Rõõmusaar

11.10.2019

 Eesti Betooniühing kuulutas 2019. aasta „Betoonisõbraks” Mait Rõõmusaare – betooni kui materjali mitmekülgse kvaliteetse kasutamise, kvaliteetse betoonehituse ja betooni kunstipäraste külgede esiletoomise eest.

Mait on oma töömehe elu sidunud betooniga. 2000. aastal oli ta üks Mapri Projekti asutajatest, 2005. aastast kuulub ettevõte Nordeconi kontserni ning 2009. aastast kannab nime „Nordecon Betoon”. 2017. aastast võeti kasutusele brändinimi „NOBE”. 

„Raske oleks üles lugeda kõiki neid sadu ehitisi, kus Maidu juhitav Nordecon Betoon on betoonitööd teostanud,” sõnas Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots. „Ehituse peatöövõtu korras on ehitatud eramuid, korterelemuid, büroohooneid, tööstus-, kaubandus- ja laohooneid. Betoonitööde osas tuleb kindlasti lisada sillad, tunnelid, viaduktid, sadamarajatised ja betoonpõrandad. Vähemalt kahes valdkonnas on NOBE kõvemaid tegijaid Eestis – need on põllumajandusehitus ja parkimismajad,” lisas Roots.  

Ainuüksi Ülemiste Citys on nad viimastel aastatel ehitanud 4 uut parkimismaja. Praegu on NOBE ehitamas Tallinna kõige suuremat arendust – Porto Frankot.

Alates 2010. aastast on Nordecon Betoon ka Soome ehitusturul tegutsenud. Viimaste aastate ehituste loetelu on aukartustäratav: Soome parlamendi peahoone rekonstrueerimine, Helsinki Olümpiastaadioni rekonstrueerimine, Tripla keskus Helsinkis, Haavi kvartal Helsingis, Kirkkonumme raamatukogu, Patomäe tunnel. 

Ehitamisel on RED’i kvartali Loisto Helsingis, Blominmäe tunnel jne.  

„Maidu puhul on üheks teda iseloomustavaks küljeks – betoonikunst, ehk „Kunst on kõikjal!”, nii nagu nende firma kodulehelgi kirjas,” ütles Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor. „Lisaks Cromaticole Tallinna lauluväljakul on Mait osalenud ka mitme teise Lukas Kühne rajatud heliskulptuuri ehitusel: „Tvisöngur” Islandil ja „Organum” Hailuotos Soomes. 2017. aastal valmis Rocca al Mare kooli õuel amfiteater-väliklass „Ateena” – „Aasta Betoonehitis 2017” eriauhind.” 

Mait Rõõmusaar on osalenud aktiivselt kolme „Aasta betoonehitise” tiitli pälvinud ehitise valmimisel: 
– 2003 – Miiduranna villa (arhitekt Emil Urbel);
– 2011 – Cromatico (skulptor Lukas Kühne);  
– 2017 – Viimsi eramu (arhitekt Mateusz Kuo Stolarski). 

„Betoonisõber 2019” aunimetus kuulutati välja neljapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. 

Eesti Betooniühingu „Betoonisõbrale” Mait Rõõmusaarele tegi kunstnik Jüri Mildeberg ka spetsiaalse auhinna. 

2018. aastal sai Betooniühingu „Betoonisõbraks” Peep Roosmann. 

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks enam neid inimesi (ja ka organisatsioone), kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse  ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.   

Betoonisõber 2018

BETOONISÕBER 2018 ON PEEP ROOSMANN

10.10.2018


Eesti Betooniühing kuulutas 2018. aasta „Betoonisõbraks” Peep Roosmanni – betooni kui materjali mitmekülgse kvaliteetse kasutamise, betoonile uute kunstiliste väljundite leidmise ja betooni propageerimise eest kogukondlikul tasandil. „Kus aga midagi huvitavat betoonist tehakse – seal on Peep Roosmann platsis,” sõnas Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots. „Ta on oma tegemiste kaudu propageerinud betooni kui materjali paljusid häid omadusi, aga ka betoonehitajaid, kui kvaliteetse töö
mehi,” lisas Roots.

2018. aasta kevadel valmis Mustamäe ja Õismäe vahel, uue Pöörise elurajooni peaväljakul unikaalne arhitektoon (arh. Raiko Reinson), mis on ehitatud Peep Roosmanni firma poolt.

Värskelt avatud Eesti Kunstiakadeemia hoonete ees intrigeerivad nö. betoonist pildiraamid, kus jälle on Peep Roosmanni käsi mängus.

Kibekiired tööd käivad praegu uues Noblessneri elurajoonis (Noblessneri sadamas), mille õueala betoonist väikevormid on taas Peep Roosmanni firmas tehtud.


Viimastel aastatel on Peep Roosmann vabast ajast panustanud kodukandi inimestele betoonist bussiootepaviljonide tegemisse. Igal aastal on valminud 1 uus ja unikaalne betoonpaviljon. Kõigepealt Laulasmaale ja Suurupisse. Möödunud aastal võitis Peep Roosmann Harku valla kaasava eelarve rahvahääletuse enda ideega rajada betoonist bussiootepaviljonid nendesse peatustesse, mis asuvad
kunagise Peeter Suure Merekindluse raudtee-trassi asukohtades. Praegu on need 8 bussiootepaviljoni oma kohtadele jõudmas.

Peep Roosmann oli 15-aastane, kui ta isa soovitusel Paide KEK-is müürsepana tööle asus. Siis tuli juba TEMT ehk tänase nimega Tallinna Tehnikakõrgkool, Merko ja oma firma PR-Betoon.


Toomas Vainola Eesti Betooniühingu tegevdirektor:
„Jaanuarikuus annab Peep firma töökojad Eesti Kunstiakadeemia tudengite käsutusse, et uus põlvkond kunstnikke õpiks oma juhendaja Hannes Praksi käe all betooni huvitavat ja mitmekülgset maailma tundma.”

„Betoonisõber 2018” aunimetus kuulutati välja tänasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Eesti Betooniühingu esimesele Betoonisõbrale Peep Roosmann’ile tegi kunstnik Jüri Mildeberg ka spetsiaalse auhinna.

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing on otsustanud hakata välja andma, väärtustamaks ja esile tõstmaks enam neid inimesi (ja ka organisatsioone), kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.

Betoonisõber 2020

Betoonisõber 2020 on Maris Mändel

21.10.2020

Eesti Betooniühing kuulutas 2020. aasta „Betoonisõbraks” Maris Mändeli – betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mitmekülgse tutvustamise, betoonehituse ajaloo väärika kajastamise ja betoonarhitektuuri säilitamise vajaduse teadvustamise eest.

Maris Mändel on ehitusajaloolane ja muinsukaitse spetsialist, kelle teadustöö peamised uurimissuunad on Eesti 20. sajandi ehitusajalugu ja arhitektuuri restaureerimine. Ta on tegutsenud ka muinsuskaitselise järelevalve alal. Marise uurimisvaldkondade hulka on pikaajaliselt kuulunud ka Eesti betoonehitus ja selle ajalugu.

Maris on ligi 20 aastat tihedalt seotud olnud Eesti Kunstiakadeemiaga, alates 2003. aastast üliõpilasena ning siis juba teaduri ja õppejõuna. Nii tema magistritöös „Varajane raudbetoon Eesti arhitektuuris” (2009) kui doktoritöös „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris” (2019) on üheks põhiteemaks betoon.
„Mitmed Marise osalusel valminud raamatud on olnud oluliseks panuseks Eesti betoonehituse ajaloo talletamisel, teadvustamisel ja populariseerimisel,” ütles Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots. „Sama kehtib ka tema esinemiste kohta avalikkuse ees läbi meediakanalite. Alati võib Marise puhul kindel olla ettevõetud teemade tasakaalustatud, lugupidaval moel käsitlemisele. Eriti tahaks siin esile tõsta publikatsioone Lennusadama vesilennukite angaarist, Vene-Balti laevatehasest, Heinrich Laulust ja August
Komendandist,” lisas Roots.

Marise head esinejanärvi võib aga igaüks nautida Teaduste Akadeemia lühiloengute konkursil „Teadus 3 minutiga” tehtud videoklipis „Silikaattellis – hoidmist väärt materjal”, mida hinnati kogu võistluse parimate hulka.


Maris Mändeli huvi kivimaterjalide vastu ei ole jäänud märkamata ka Eesti Betooniühingus. Ta on mitmel korral esinenud Betoonipäevadel betoonehituse ajaloo teemadel. Betooniühingu poolt välja antud koguteoses „Eesti betoonehituse ajalugu” oli Marise kanda arhitektuuripeatükkide kirjutamine. „August Komendandi mälestusteraamat „18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga”, mis möödunud aastal Betooniühingu poolt välja anti, sai eesti keeles ilmumiseks ühe algtõuke just temalt,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „Maris võttis betoonimeestel nööbist kinni ja viitas temale omasel vaiksel moel, et vaat see on üks raamat, mida kindlasti võiks eesti lugejale ka tutvustada.”


„Betoonisõber 2020” aunimetus kuulutati välja kolmapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Unikaalse auhinna Eesti Betooniühingu „Betoonisõbrale” Maris Mändelile tegi kunstnik Jüri Mildeberg.

  1. aastal kuulutati Betooniühingu „Betoonisõbraks” Mait Rõõmusaar, 2018. aastal Peep Roosmann.

„Betoonisõber” on aunimetus, mida Eesti Betooniühing annab välja, väärtustamaks ja esile tõstmaks enam neid inimesi (ja ka organisatsioone), kes väljapaistval moel panustavad betooni, kui enimkasutatavasse kodumaisesse ehitusmaterjali selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.

Üliõpilaspreemiad 2009

Betooniühingu üliõpilaspreemiad said Oliver Lätti, Heigo Hanni ja Risto Lutsar

Oliver Lätti & Heiki Meos

Oliver Lätti – Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna magistrandi magistritöö ”Akadeemia tee 7 ja 9 maa-aluse parklakatusekonstruktstiooni projekt”.

Juhendaja TTÜ Ehitusteaduskonna Ehitiste projekteerimise instituudi Ehituskonstruktsioonide õppetooli dotsent Väino Voltri.

Risto Lutsar, Heigo Hanni & Mati Laurson

Heigo Hanni ja Risto Lutsar – Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi magistrantide magistritöö “Raudbetoonist posti ja soklipaneeli ühendussõlme töökindluse uurimine”.

Juhendaja EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi Maaehituse osakonna dotsent Jaak Valgur.

Üliõpilaspreemiad 2010

Betooniühingu üliõpilaspreemiad said Evelyn Leheste ja Jürgen Einpaul

Evelyn Leheste

Evelyn Leheste – Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi magistrandi magistritöö “Parklatejärelpingestatud monoliitbetoonist laekonstruktsioonide võrdlus”.Juhendajad: EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi Maaehituse osakonna dotsent Jaak Valgur ja emer. prof. Jakub Kõo.

Jürgen Einpaul3

Jürgen Einpaul – Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna magistrandi magistritöö ”Siirduvate sõlmedega mitmekorruselise raudbetoonraami postide tugevus- ja stabiilsusarvutused”.Juhendaja TTÜ Ehitusteaduskonna Ehitiste projekteerimise instituudi Ehituskonstruktsioonide õppetooli dotsent Ahti Lääne.