Rubriik: Uudised

Pressiteade
30.09.2003/2

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL) kuulutas täna välja konkursi „Aasta betoonehitis 2003“.

„Suur osa Eesti viimase aja silmapaistvamatest hoonetest ja rajatistest on valmistatud  betoonist,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. „Tunnustamaks õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid ka laiemalt, ongi neljandat aastat ellu kutsutud taoline konkurss,“ lisas E.Rebane.

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui materjali eeliseid ja võimalusi. Konkurss soovib kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule ning tõsta betooni mainet. Konkursi korraldab Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit.

Esitada võib ehitisi (hooneid ja rajatisi), mis on tellijale üle antud 2003. aasta jooksul (pärast eelmise konkursi toimumist) ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud. Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, arhitekt, projekteerija, ehitaja ja ehitusmaterjalide tarnija. Peaauhind kuulub võiduidee autorile.

Žüriisse kuulub kaheksa liiget. Nendeks on Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Konkursile võivad töid esitada nii era- kui juriidilised isikud. Esituseks sobiva ankeedi saab EETL-st. Ankeedile tuleb lisada objekti tutvustavat ning esitamist põhjendavat materjali.

Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 10. detsember 2003. a.

Võitja kuulutatakse välja märtsis 2004. a.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kolmel aastal korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.

2002. a. Betoonehitiseks tunnistati Tartu vangla.
Peapreemia – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.
Tellija auhind – Tartu vangla, projekteerija auhind – EstKONSULT OÜ, ehitaja auhind – AS SKANSKA EMV, betoonelementide auhind – Tartu Maja Betoontooted AS.

2001. a. Betoonehitiseks tunnistati Kuivpuisteainete terminal Muugal.
Peapreemia – projekteerija Randväli ja Karema AS. Tellija auhind – AS DBT, ehitaja auhind – AS Promete Intja AS K-Most, betooni auhind – AS Talot  ja AS Rudus Eesti.

2003. a. Betoonehitiseks tunnistati Rocca al Mare koolimaja.
Peapreemia – Arhitektuuribüroo Urbel & Peil.Tellija auhind – AS Rocca al Mare Koolimaja, projekteerija auhind – OÜ Inseneribüroo Märt Mõttusja OÜ E-Inseneribüroo, ehitaja auhind – AS KMG Ehitus, betoonelementide auhind – AS E-Betoonelement,  betooni auhind – AS Talot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 53 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. 2,9 miljardit krooni.

Lisainformatsioon:

Enno Rebane, Aasta Betoonehitis 2003 žürii sekretär, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; gsm: 051 82 662; e-post:eetl@hot.ee

www.hot.ee/eetl

Pressiteade
30.09.2003/1

„2003. aastal kasutatakse  Eestis tsementi ehituseks 239 kg inimese kohta, ehk prognoositavalt kasvab tsemendi kasutus aastaga 8 %,“ ütles tänasel Eesti Ehitusmaterjalide  Tootjate Liidu pressikonverentsil AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Jan Owren.

„Eesti töötleva tööstuse harudest on ehitusmaterjalitööstus viimase viieteistkümne aasta jooksul ilmselt üks enim muutunud tööstusharu,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide  Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. „Üheksakümnendate aastate algul vähenesid tootmismahud ligikaudu 10 korda, üheksakümnendate aastate teisest poolest on areng positiivne. 2002. a. müük ületas 2001. a. tulemust ligikaudu veerandiga. Tänu ehitustegevuse aktiivsusele oleme üks kindlamini arenevaid tööstusharusid ka 2003. aastal,“ sõnas Rebane.

Betoon on Eesti ühe olulisema ehitusmaterjalina saavutamas järjest laiemat kõlapinda. Betoon on kodumaine ehitusmaterjal, mille kõik põhikomponendid saadakse Eesti maavaradest. Hästi vormitava ehitusmaterjalina on betoon lisaks tööstus- ja olmeehitustes järjest rohkem leidmas kasutust ka elamuehituses.

Betoontoodete eksport on tõusvas joones arenenud üheksakümnendate aastate keskelt. Siinjuures on olnud üheks oluliseks teguriks investeeringud Eesti ehitusmaterjalitööstusesse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Ainult tänu sellele on saanud võimalikuks, et meie betoonelemente ja –konstruktsioone viiakse naaberriikidesse, mitte ei tooda sealtpoolt siiapoole.

Peale betoonsegude ja betoonelementide valmistatakse Eestis veel mitmeid betoontooteid, milliseid ka olulises mahus eksporditakse – katusekivid, väikeplokid, kuivsegud.

„Eesti betooni- ja betoontoodete tootjad hõlmavad endas üle 1500 inimese ja rahalises väljenduses ca 1,7 miljardit krooni,“ ütles Enno Rebane.

Tsement

„Tsemendi ja betooni kasutamine inimese kohta on üheks oluliseks riigi arengu majandusindikaatoriks,“ ütles AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Jan Owren. „Need numbrid näitavad, et soodsate arengute puhul ootab Eesti betoonitööstust ees kiire areng,“ lisas Owren.

Käesoleval aastal tarbitakse Eestis eeldatavasti cá 347 tuhat tonni tsementi, mis on 8%  enam kui 2002. aastal. Möödunud aastal kasvas Eestis tsemendi tarbimine rekordiliselt 24%.

Tsemendi kasutajad on kaubabetooni tootjad (45,7%), betoonelementide tootjad (21,7%), muude betoontoodete tootjad (20%), pakitud tsement (10,7%) ja teetsement (2%).

Euroopas on 2003. aastal suurimad tsemendi kasutajad Luksemburg (1222 kg/per capita), Hispaania (1072 kg/per capita), Portugal (957 kg/per capita), Iirimaa (754 kg/per capita) ja Itaalia (722 kg/per capita).

Eestist (239 kg) väiksem on tsemendi kasutus arenenud Euroopa riikidest vaid Rootsis (172 kg/per capita). Leedus on tsemendi kasutus 162 kg ja Lätis 153 kg inimese kohta.

 

Betoonelemendid

Aastas toodeti Eestis ligi 1 100 000 m3 monteeritavat raudbetooni. 1996. aastaks oli tootmine kukkunud 11 korda – vähem kui 100 000 m3-le aastas. Monteeritava raudbetooni uus tõus algas Eestis 2000. aastal, mil toodeti juba 128 000 m3 betoonelemente.

„Lähiaastatel võib prognoosida betoonelementide tootjate toodangumahu pidevat iga-aastast kasvu,“ sõnas AS E-Betoonelement tegevdirektor Jaan Valbet. „2003. aastal kasvab betoonelementide tootmine Eestis oodatavalt 17%. 2007. aastani peaks betoonelementide toodangu maht kasvama keskmiselt 6-10% aastas,“ lisas Valbet.

 

Kaubabetoon

Kaubabetoon on betoonisegu, millest valatakse betoonkonstruktsioone ehitusplatsil, veetakse objektile mikseritega (segurauto ) ja paigaldatakse betoonipumpade abil või otse mikserist. Viimase 10 aasta jooksul on toimunud kiire üleminek uuele tehnoloogiale. 1990.-ndate alguses ilmusid Eestisse esimesed mikserid ja betoonipumbad, 1994.-95. aasta paiku algasid kiired muutused.

„Kui varem veeti betooni kallurautodega ja paigaldati põhiliselt kraanadega, siis täna veetakse betooni mikseritega ja paigaldatakse ca 70-80 % ulatuses betoonipumpadega  – see on väga kõrge näitaja võrreldes teiste Euroopa riikidega,“ sõnas AS Rudus Eesti juhatuse esimees Toomas Vainola. „Täna on kõigil suurematel tootjatel täisautomaatsed tehased elektroonilise protsessijuhtimisega, kus salvestatakse ja arhiveeritakse iga valmistatud betoonipartii kohta kõik olulised andmed,“ lisas Vainola.

Eesti ehitajad on kiiresti õppinud uue tehnoloogiaga monoliitsete betoonehitiste rajamise. Tohutult on kasvanud ehitustempod. Ehitusplatsil valamine on kiire ja paindlik tehnoloogia – kui täna valmib joonis, siis homme võib seda juba konstruktsiooni valada. Kohapeal valamise tehnoloogia on eriti sobilik kõrghoonete rajamisel, samuti infrastruktuuri ehitustel (sadamad, sillad). Suurt populaarsust on võitmas järelpingestatud monoliitsed konstruktsioonid.

Kaubabetooni tootmise mahud on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Eesti kaubabetooni koguturg on 2003. a. prognoositavalt 445 000 m3, s.o. ca 0,3 m3 ühe elaniku kohta.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on see veel tagasihoidlik tulemus. Naabritel Soomes ja Rootsis on see stabiilse arengu aastatel olnud ca 0,5 m3 elaniku kohta, Kreekas, Hispaanias, Portugalis oluliselt kõrgem, endistel Ida-Saksa aladel peale taasühinemist koguni 1,5 m3 elaniku kohta.

„2004. aastaks ootame kaubabetooni turul endiselt kasvu“ ütles Toomas Vainola. „Kaubandus-pindade ehitamine väheneb, kuid elamuehitus kasvab, infrastruktuuri ehitus jätkub, samuti keskkonnaehitus. Tööstusehitus kasvab, olenedes suuresti välisinvesteeringutest Eestisse,“ lisas Vainola.

Lähiaja suuremad projektid: söeterminal ja konteinerterminal Muuga Sadamas, Paldiski Põhjasadam, mõned kõrghooned Tallinna keskuses, Sillamäe sadam, Saaremaa süvasadam, Kunda tselluloositehas jm.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 53 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. üle 2,9 miljardi krooni.

Lisainformatsioon:

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; gsm: 051 82 662; e-post:eetl@hot.ee

www.hot.ee/eetl

Pressiteade
29.09.2003

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit korraldab teisipäeval, 30. septembril kell 13.00  Radisson SAS Hotellis pressikonverentsi, andmaks ülevaadet Eesti ehitusmaterjalide turul betoonisektoris toimuvast ning valgustamaks trende edaspidiste arengute suhtes.

Betoon, kui kodumaine, keskkonnasõbralik ja pikaajaline ehitusmaterjal on leidmas Eesti ehitusmaastikul järjest laialdasemat kasutamist, millest annavad tunnistust ka igaaastased kasvuprotsendid nii tsemendi, kui ka betoontoodete realiseerimisel.

Betoon on oluline kodumaine ehitusmaterjal, mille kõik põhikomponendid saadakse Eesti maavaradest. Hästi vormitava ehitusmaterjalina on betoon lisaks tööstus- ja olmeehitustes järjest rohkem leidmas kasutust ka elamuehituses.

Pressikonverentsil esinevad:

Enno Rebane – Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor,

Jan Owren – AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor,

Toomas Vainola – AS Rudus Eesti juhatuse esimees,

Jaan Valbet – AS E-Betoonelement tegevdirektor.

Pressikonverents toimub Radisson SAS Hotelli 24. korruse konverentsiruumides  „Copenhagen+Stockholm“, algusega kell 13.00.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 52 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. üle 2,9 miljardi krooni.

Lisainformatsioon:

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 648 1918; gsm: 051 82 662; e-post: eetl@hot.ee

Toomas Kään, suhtekorraldusettevõtte In Nomine konsultant
Tel.: 630 7530; gsm: 050 10 715; e-post: toomas@innomine.ee

www.hot.ee/eetl

Pressiteade
12.03.2003

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutas tänasel 3. Betoonipäeval Sakala Keskuses välja „Aasta Betoonehitis 2002“ konkursi võitjad.

Aasta Betoonehitis 2002 – Tartu vangla. Tartu vangla on 2002. aastal valminud ehitiste hulgas kindlasti betooni kõige paremini kasutav ning demonstreeriv hoonetekompleks.

Konkursi peapreemia – Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroo. Tellija auhinna sai Tartu vangla, projekteerija auhinna sai OÜ EstKONSULT, ehitaja auhinna sai  AS Skanska EMV, betoonitootja auhinna – AS Tartu Maja Betoontooted.

Tartu vangla kujutab endast hästi projekteeritud ja ellu viidud hoonetekompleksi, kus vanglatele kui tavahoonetest erinevatele ehitistele esitatud erinõuded tingisid suure nõudlikkuse nii projekteerija, ehitaja kui ehitusmaterjalide tootja suhtes, millest kõik asjakohased osapooled on auga välja tulnud.

Betoon on siinkohal parim lahendus tänu ökonoomsetele ja paindlikele võimalustele läbi tugeva ja vastupidava materjali. Üheksa hektari suurusel krundil paikneb sisuliselt täiesti omaette tegutsev asum, kus on kasutamist leidnud peaaegu 20 000 m³ betoonelemente.

Kuigi tehnoloogiliselt on vanglahoonetele seatud spetsiifiliselt jäigad nõuded, on Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroo leidnud hoonetekompleksile tervikliku ning sobiva lahenduse, ka sisekujundus jätab visuaalselt meeldiva mulje. Konkursi žürii esimehe Aadu Kana sõnul on vangla töötajad kasutatavate betoonelementidega koguni sedavõrd rahul, et on leidnud kasuliku olevat tulevikus eeluuritavate jaoks nende eluruumides kasutusele võtta ka betoonmööbli.

Kompleksi suuremad hooned on valmistatud monteeritavast raudbetoonist. Elementidega varustasid ehitust peale AS Tartu Maja Betoontoodete veel AS E-Betoonelement ja AS Narva Bark. Väiksemad hooned on laotud Columbia Kivi betoonplokkidest, mis tsoonide kaupa on armeeritud ja betooni täis valatud. Vajaliku betooniseguga varustas ehitust AS Rudus Eesti.

Eriauhind arhitektuurse lahenduse eest – Erki Valdre’le (Arkkitehtitoimisto KVA OY) – Tuvi tn. 12 korterelamud Tallinnas.

Tuvi tänavale Tallinna kesklinnas rajatud kolme kortermajaga on tekkinud turvalise ja vaikse siseõuega, nägusa ja sobiva välisilmega hoonetega ning hea ruumiplaneeringu ja väljavaatega korteritega meeldiv elukeskkond.

Tuvi tänava elamute arhitektuuriprojekt pärineb väliseestlasest arhitektilt Erki Valdrelt, kes töötab Soomes firmas Arkkitehtitoimisto KVA OY. Tema nägemus peegeldub majade välisilmes, korruseplaanides ja ruumide jaotuses. Elamute arhitektuurseid sõlmi aitas lahendada AS Eesti Projekt, ehituskonstruktsioonid projekteeris OÜ Neoprojekt, ehituse peatöövõtjaks oli AS Merko ning betooni ja betoonelementidega varustas ehitust AS Talot.

„Selliste optimismi sisendavate hoonete abil võime veenduda, kui meeldivat elukeskkonda on võimalik pakkuda kaasaegsete betoonehitusmaterjalide abil,“ ütles Aadu Kana.

Eriauhind projekteerijale – AS Eesti Projekt – Linnamäe hüdroelektrijaama (Harjumaal) taastamine.

Aadu Kana: „AS Eesti Projekt konstruktorite abil on hiilgavalt taastatud Eesti suurim ja kaunim hüdroelektrijaam“.

Enne Linnamäe hüdrojaama taastamisprojekti koostamise juurde asumist Eesti Projektis uurisid tuukrid lähemalt jõujaama veealust konstruktsiooni ja selle detaile: tehti kindlaks, mis võib jääda, mida tuleb remontida ja mida asendada. Konstruktsioonide tugevdamiseks valati tugitammile ja turbiini kanalitele kas peale või ümber ankrutega kinnitatav betoonikiht.

Hüdroelektrijaama arhitektuurilise osa kujundas arhitekt Raine Karp ning ehitise tellijaks on AS Eesti Energia.  Jõelähtme vallavalitsuse initsiatiivil ehitati tammi kohale rippsild ning rajati vaateplatvormid. Ehitaja põhiraskust kandis AS FKSM, betooni tarnis objektile NCC Industri Eesti AS ning betoontooted AS Lasbet.

Eriauhind ehitusmaterjali tootjale – AS E-Betoonelement – uut tüüpi katuseelementide STT kasutuselevõtu eest (Nefab Eesti AS pakenditehas Lagedil, Harjumaal).

Nefab Eesti pakenditehas on esimene AS E-Betoonelement poolt toodetud raudbetoonist tüüpelementidest kandeseintega moodulhall koos esmakordselt kasutusele võetud STT tüüpi katuseelementidega. Kandeseinte kasutamine traditsioonilise post-tala süsteemi asemel pakub kasutajale paremat pinnakasutust, kuna puuduvad postid hoone perimeetril. Optimaalset pinnakasutust toetavad suureavaliste sillete katmiseks mõeldud STT tüüpi katuselemendid.

„Eestis esmakordselt kasutatud STT katuseelement on keeruline insenerikonstruktsioon, mis on silmatorkavalt sale ja mille betoonikihi paksus on kohati viidud vaid 20 millimeetrini,“ ütles Aadu Kana. „Seetõttu on STT elemendid traditsioonilistest raudbetoonlahendustest ca 30% kergemad, mis parandab hoone konstruktiivse lahenduse ökonoomsust,“ lisas A.Kana.

Hoone arhitektuuriline lahendus pärineb Tõnis Tarbe Arhitektuuribüroolt, ehitajateks olid AS E-Betoonelement ja AS Eesti Ehitus.

Tänavu kolmandat korda korraldatud aasta betoonehitise konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi (hooneid ja rajatisi), mille nägusus ja ökonoomne teostus demonstreerivad õnnestunult betooni võimalusi.

„Konkursi abil soovime kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule ning tõsta betooni mainet,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.

Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2002. a. jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Konkursižüriisse kuulusid esindajad Eesti Ehitusettevõtjate Liidust (Avo Lillemäe), Eesti Ehitusinseneride Liidust (Vello Otsmaa), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust (Vallot Mangus), Eesti Projektbüroode Liidust (Ra Luhse), AS-ist Kunda Nordic Tsement (Aadu Kana), Arhitektüüribüroost R.Projekt (Raul Vaiksoo) ja ajakirjanduse esindajad (Heli Lehtsaar Äripäevast ja Ivo Pilve Ehitajast).

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 52 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. 2,9 miljardit krooni.

Lisainformatsioon:

Aadu Kana, Aasta Betoonehitis 2002 žürii esimees, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik
Tel.: 620 9657; 620 9650; gsm: 050 49 477; e-post: aadu.kana@knc.ee

Enno Rebane, Aasta Betoonehitis 2002 žürii sekretär, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 620 1918; gsm: 051 82 662; e-post:eetl@hot.ee

www.hot.ee/eetl

Pressiteade
11.03.2003

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit korraldab kolmapäeval, 12. märtsil algusega kell 13.00 Sakala Keskuses 3. Betoonipäeva.

Betoon on Eesti ühe olulisema ehitusmaterjalina saavutamas järjest laiemat kõlapinda. Betoon on oluline kodumaine ehitusmaterjal, mille kõik põhikomponendid saadakse Eesti maavaradest.

Betoonipäev on mõeldud selle ühe olulisema ehitusmaterjaliga kokku puutujate laiale ringile, s.t. arhitektidele, projekteerijatele, ehitajatele, ehitusmaterjalide tootjatele, samuti  tellijatele.

Betoon on hästi vormitava ehitusmaterjalina lisaks tööstus- ja olmeehitustes järjest rohkem leidmas kasutust ka elamuehituses. Tänavuse Betoonipäeva põhiteemaks ongi betooni kasutamine elamu- ja eramuehituses.

Betoonipäeva sõnavõttudes räägitakse betoonist eramust nii arhitekti (Ralf Tamm, Realarhitektid) kui inseneri vaatevinklist (Viktor Uibo, Projektbüroo Tari), kaasaegsest betoonkorterelamust arhitektuuriüliõpilase pilgu läbi (Aleksander Skolimowski, Tallinna Tehnikakõrgkool). „Oleme igale betoonipäevale püüdnud leida huvitavaid esinejaid ka väljapoolt Eestit,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.

Tänavuse Betoonipäeva peaesinejaks on hollandi arhitekt Jan Richard Kikkert (s. 1963), kelle väljapaistvaim saavutus on tema arhitektuuribüroo K2 viimase Europan 6 konkursi võit tööga „Hybrid Territories“. J.R.Kikkert räägib betooni esteetilisuse kujunemisest 20. sajandil läbi uute programmeerimisvõimaluste ja uute betooni valmistamise tehnoloogiate.

Betoonipäeva juhib poeet ja ajakirjanik Karl-Martin Sinijärv.

AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik Aadu Kana sõnul kasutati 2002. a. Eestis tsementi ehituseks 239 kg inimese kohta, aastaga kasvas tsemendi kasutus Eestis 24 %. Euroopas olid suurimad tsemendi kasutajad 2002. a. Luksemburg (1227 kg/per capita), Hispaania (1083 kg/per capita), Portugal (1041 kg/per capita), Kreeka (986 kg/per capita) ja Iirimaa (798 kg/per capita). Eestist väiksem oli tsemendi kasutus arenenud Euroopa riikidest vaid Suurbritannias (218 kg/per capita) ja Rootsis (176 kg/per capita). Leedus oli tsemendi kasutus 144 kg ja Lätis 142 kg inimese kohta.

„Tsemendi kasutamine inimese kohta on üheks oluliseks riigi arengu majandusindikaatoriks.“ ütles Aadu Kana. „Need numbrid näitavad, et soodsate arengute puhul ootab Eesti betoonitööstust ees kiire areng,“ lisas A.Kana.

„Eesti betoonitööstus hõlmab endas üle 1500 inimese ja rahalises väljenduses ca 1,7 miljardit krooni,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. “Siia hulka kuuluvad nii tsemenditootja kui betoontoodete valmistajad,“ lisas E.Rebane.

Betoonipäeval kuulutatakse välja ka „Aasta betoonehitis 2002“ konkursi võitjad.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kolmandat korda välja selgitamas Eesti parimat betoonehitist. Kolmapäeval, 12 märtsil kuulutatakse võitjad välja 3. Betoonipäeva lõpetuseks. Kõigi konkursile esitatud tööde fotoväljapanekuga saab tutvuda kohapeal, betoonipäeval.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 52 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. üle 2,9 miljardi krooni.

Lisainformatsioon:

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 620 1918; gsm: 051 82 662; e-post: eetl@hot.ee

Aadu Kana, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik
Tel.: 620 9657; 620 9650; gsm: 050 49 477; e-post: aadu.kana@knc.ee

www.hot.ee/eetl
www.architectenbureau-k2.nl

Pressiteade
10.03.2003

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kolmandat korda välja selgitamas Eesti parimat betoonehitist. Kolmapäeval, 12. märtsil kuulutatakse võitjad välja 3. Betoonipäeval Tallinnas, Sakala Keskuses.

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi (hooneid ja rajatisi), mille nägusus ja ökonoomne teostus demonstreerivad õnnestunult betooni võimalusi.

„Konkursi abil soovime kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule ning tõsta betooni mainet,“ ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. „Tunnustamaks õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid ka laiemalt, ongi ellu kutsutud taoline konkurss,“ lisas E.Rebane.

Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2002. a. jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi. Esile tõstmist leiavad võitnud objekti tellija, arhitekt, projekteerija, ehitaja ja ehitusmaterjalide tarnija. Peaauhind kuulub võiduidee autorile.

Samuti antakse välja 3 eripreemiat – parima arhitektuurse lahenduse eest, projekteerija eriauhind ja eriauhind ehitusmaterjali tootjale uue toote kasutuselevõtu eest.

Konkursi žüriisse kuuluvad esindajad Eesti Ehitusettevõtjate Liidust (Avo Lillemäe), Eesti Ehitusinseneride Liidust (Vello Otsmaa), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust (Vallot Mangus), Eesti Projektbüroode Liidust (Ra Luhse), AS-ist Kunda Nordic Tsement (Aadu Kana), Arhitektüüribüroost R.Projekt (Raul Vaiksoo) ja ajakirjanduse esindajad (Heli Lehtsaar Äripäevast ja Ivo Pilve Ehitajast).

Žürii on oma otsused teinud ning need kuulutatakse pidulikult välja 12. märtsil 3. Betoonipäeva lõpetuseks.

Kõigi konkursile esitatud tööde fotoväljapanekuga saab tutvuda 12. märtsil Sakala Keskuses kell 13.00 algaval 3. Betoonipäeval.

Betoonehitiseks tunnistati Kuivpuisteainete terminal Muugal. Peapreemia – projekteerija Randväli ja Karema AS.

Tellija auhind – AS DBT, ehitaja auhind – AS Promete Intja AS K-Most, betooni auhind – AS Talot  ja AS Rudus Eesti.

Betoonehitiseks tunnistati Rocca al Mare koolimaja. Peapreemia – Arhitektuuribüroo Urbel & Peil.

Tellija auhind – AS Rocca al Mare Koolimaja, projekteerija auhind – OÜ Inseneribüroo Märt Mõttusja OÜ E-Inseneribüroo, ehitaja auhind – AS KMG Ehitus, betoonelementide auhind – AS E-Betoonelement,  betooni auhind – AS Talot.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asut. 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 52 ettevõtet. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2002. a. 2,9 miljardit krooni.

Lisainformatsioon:

Aadu Kana, Aasta Betoonehitis 2002 žürii esimees, AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik
Tel.: 620 9657; 620 9650; gsm: 050 49 477; e-post: aadu.kana@knc.ee

Enno Rebane, Aasta Betoonehitis 2002 žürii sekretär, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tel.: 620 1918; gsm: 051 82 662; e-post: eetl@hot.ee

www.hot.ee/eetl